Tag Archives: steriliseerimine

Ja just sel põhjusel tulebki oma loomad ära kastreerida ja steriliseerida

Posted on by
39

Kuigi minu arvates pole maailmas olemas midagi armsamat, kui loomabeebid, siis ei suuda ma mitte kuidagi ära kannatada seda iga aastast väikeste loomatittede uputust. Vaesed väiksekesed, keda keegi ei taha…
Kõik need õudsad lood hüljatud loomadest ja kuskile kraavi visatud imetillukestest poegadest… Võeh!
Ja täpselt sellepärast on mul Nublu juba AMMU steriliseeritud.
Kõiki neid lugusid lugedes tekib tõesti tunne, et mine või ise loomaarstiks õppima – juba sellepärast, et saaks kasse-koeri steriliseerida. TASUTA!
Kuigi jamh, siis ma maksaks ennast ka suht vigaseks vist, sest rohud ei ole just kõige odavamad asjad… Huvitav kui suur on üldse ühe sellise opi pealt loomaarsti kasu? Ma kahtlustan, et mitte eriti suur.

Täiesti uskumatu, et nüüd olen mina sellises lollis olukorras. Grinch’il hakkas jooksuaeg, mitu päeva käis ja karjus siin, nagu poolearuline, ning tegi igasuguseid koerustükke (miks mitte kusta ajalehehunikusse?).
29.veebruaril kõrvetasin ma järjekordselt pliidil midagi täiega põhja, ning terve köök oli sinine. Mis siis ikka – tegin aga kõik aknad lahti ja läksin ise lapsega teise tuppa.
Mõne tunni pärast hakkasin mõtlema, et jube vaikne on, ei tea kus see kiimakott kadus? Aga eriti rohkem sellele ei mõelnud ning läksime magama ära. Eeldasin, et ju ta magab jälle kuskil kapi otsas.

Aga kui ta ka hommikul välja ei ilmunud, sain aru millega ma hakkama olin saanud!
Mees veel naljatas õhtul, enne tööle minekut, et kui kass hommikul ka selliseid hääli teeb, siis ta jätab ”kogemata” akna lahti. Well jeah… Polnudki vaja seda teha – mina jõudsin ette!

Esimesel võimalusel läksin kassi otsima, aga no lootusetu juhtum. Ega ta siis oma tuuridelt enne ära tule, kui asjad ühel pool.
Mitu päeva ei teadnud ma temast midagi, Annu muudkui küsis kassi järele ja otsis teda taga. Aga mida pole, seda pole.
Panin loomulikult kuulutused üles, rääkisin naabritega, käisin otsimas, helistasin naisele (mu endine naaber, muide), kelle kaudu ma selle kassi üldse tänavalt üles korjasin, ning panin isegi koera ketti, sest kui see pooletoobine siin lahtiselt jookseb, ei tuleks kass eluski tagasi, sest nad pole veel just kõige suuremad sõbrad.

No ja nagu tellimise peale, helistaski reedel mulle too endine naabrinaine, ning ütles, et teab kus mu kass on, aga kätte seda kurivaimu ei saa. Põrutavad tema kassiga kuskil kolude all ja välja nad sealt ilmselt niipea ei plaani tulla… Hea sünnipäevakingitus küll Grinch’ilt. :D
Aga no vähemalt sain teada, et ta on elus ja terve, ning pole kuskil pannkoogiks sõidetud.
Muide, tuli välja, et nad olid konkreetselt mul aia taga. Ja ilmselt on nad seal terve selle aja olnud. Mina pole lihtsalt peale sattunud.
Naabrinaine sai ta ühel hetkel isegi sülle ja hakkas teda siis üle aia mulle ulatama, aga selle peale flippis kass nii ära, et tõmbas naisel näo lõhki ja meil ei õnnestunud teda kinni hoida. Ju ta sai aru, et tahetakse tema kebensipeole kriips peale tõmmata, ning koju ära lohistada. No on ikka kihk, ma ütlen! :D

Igatahes, tänu mu oma lollusele, on mul nüüd kassipojad soolas. Kes kurat neid kasse tahab, terve ilm on neid vaesekesi ju täis. Ma olen enda peale nii-ii tige, et…agh.
Aga mis mul muud üle jääb, kui looma (ja oma vea) eest vastutus võtta, ning ta tittedele head kodud otsida.
Ainus lootus on, et nad tulevad mingid eriti vägeva välimusega, siis ehk keegi veel võtab omale, aga muidu – nõnda vist need kassimutid sünnivadki. Varsti on neil kassilastel veel omakorda lapsed ja nende lastel lapsed ja…

Täna öösel nägin juba õudusunenägu ka sellest. Nägin, et kass oli poeginud. Rõõmustasin endal tilgad püksi – kõigest üks lumivalge kassikene! Ja siis märkasin, et kassil on kõik nisad imetud (iga kassipoeg valib endale ühe, mida ta siis jääbki imema). Tõstsin ta jalga ja sealt avastasin veel 10-15 kassipoega (jumal tänatud, et see päriselt väga võimalik ei ole)! Ma ehmatasin end ühe ropsuga täiesti ärkvele. :D

Btw, kui kaua kassi tiinus kestab? Mulle on meelde jäänud, et u kolm kuud? No sel juhul on meil Grinchiga sama tähtaeg! :D

Nii, et ootan broneeringuid umbes ämbritäiele kassipoegadele. :D

EDIT: Kassi tiinus kestab 55-63 päeva. Ta saab oma tited enne kätte, kui mina. :D

 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

Kassi steriliseerimine ja operatsioonist taastumine.

Posted on by
7

Tegime meie siis selle nalja lõpuks ära. 17.veebruar sai siis opp tehtud ja tulemused olid päris jahmatavad.

Kui tavalise indleva emase emakas on sama suur kui väike näpp siis meie Nublul oli see kahe rusika suurune ja täidetud mingi imeliku plögaga. Terve emakas oli täis selliseid imelikke pallikesi kuhu oleks pidanud kassipojad arenema asuma aga seal ei olnud midagi. Arst ütles, et see oleks üsna pea tekitanud talle mingi tõsise terviserikke ja oleks vajanud erakorralist operatsiooni. Ta imestas, et ta ainult selliseid imetrikke tegi ja ei olnud tõsiselt haige. Seega läks asi ikka väga napilt.
No see oli teada, et tal midagi peab ikka viga olema kui ta pooleteise aasta jooksul ühtegi pesakonda ei toonud. Arst alguses arvas, et ehk on lihtsalt mingi kaasasündinud asi ja ei ole midagi hullu aga igaks juhuks tuleks ikka järgi vaadata. Ma ise kartsin kõige rohkem, et pärast on mingi kasvaja või midagi veel hullemat. Ja kui nüüd hakkasid need lõputud indlemistuurid ja maha sittumised siis oli asi selge, et kõik ikka korras ei ole ja tuleb see opp ära teha.
Enne operatsiooni peab kass olema 12 tundi söömata.
Nublu oli peale oppi kohe tükk maad kõhnem. Aga ega siin midagi imestada ei ole kui kahe rusika suurune tükk välja lõigati. Nüüd on ta aga õnneks ilusti kosunud ja näeb juba normaalne välja.
Esimesed nädalad oli haav kuidagi imelikult ”paistes”. Kogu õmblus punnitas nagu väljapoole. See on üsnagi normaalne ja läheb üle aga igaks juhuks tuleks seda arstile ka mainida, sest kui haav on punetav või ajab vedelikku välja võib tegu olla mingi põletikuga vms.

Enne ma mõtlesin, et ehk ta ei saa poegi sellepärast, et ta lihtsalt ei lase isaseid ligi. Kui õuepeal jooksid siis andis tappa neile koguaeg kui selga üritasid ronida. :D Ja opp on ikkagi opp, sel on suured riskid ja ma kartsin neid.
Ja ma olen näinud mida see opist taastumine tähendab. Maal elasime siis käisid mitmed kassid steriliseerimisel. Peale oppi olid nad ikka hea mitu päeva joblased ja imelikud. Pluss siis need kohutavad kraed, mis tunduvad laus piinamisena. Aga noh, see oli ikka päris jupp aega tagasi ka nii, et…
Aga nüüd on asjalood juba teised. Peale oppi ei vaja kass enam mingit kraeg, sest õmblus on nii väike, umbes suure mündi suurune. Nublul oli haav suurem, sest tal oli kogu krempel suurem ja lihtsalt ei mahtunud välja sikutama. Tavaliselt ei hakka kass haava/õmblust ka meeletult lakkuma. Siinkohal tulebki siis jälgida tema käitumist. Kui hakkab väga seal kiskuma siis tuleks ikkagi see krae muretseda. Meie arst ütles, et võib ka ise kodus suurest sokist sellise jope talle lõigata. Esikäppade kohale siis augud lõigata ja tagumik peaks ka ikka paljas olema, et saaks potil korralikult käia.

Esimestel päevadel tuleks kassil hüppamise ja venitamise võimalused ära peita. Näiteks kui teil on kassimaja siis tuleks see maha võtta, et ta ei saaks seal tuuseldada ega end vigastada. Õmblused võivad lahti minna. Ja kui talle meeldib näiteks aknalauale või kuhugi kõrgemale hüpata siis tuleks need hüpped muuta tasandilisteks, et ta ei peaks näiteks maast kohe kapi peale hüppama. Panna mõni tool või midagi sellistesse kohtadesse.
Vähemalt nädal aega ei oleks soovitatav kassi ka õue lasta.

Meie panime oma Nublu 2’ks ööpäevaks magamistuppa kinni. Sest esiteks on meil suur koer kellega talle meeldib mürada ja joosta ja teiseks on meie kassimaja seinakülge kruvitud, seega ei ole seda võimalik niisama lihtsalt alla võtta.
Ja oi kui tige ta oli, et ta peab omaette kükitama. Ma muidugi käisin teda koguaeg seal silitamas ja temaga mängimas aga enamus aega oli ta lihtsalt nii tige mu peale ja tahtis mul silmad peast välja kraapida. :D
Esimesed 24 tundi oli ta veel natukene ohmu nii, et enamus sellest ajast ta lihtsalt magas rahulikult meie voodis.
Kui ma teda elutuppa lasin siis üritas ta kapi peale hüpata aga kukkus sealt kolaki alla, ta lihtsalt ei jõudnud end üles tõmmata. Alguses ehmatasime mõlemad ära, tema põgenes diivani alla ja mina jooksin kohe vaatama, et kas temaga on ikka kõik korras…
Oeh kui hea, et see paranemise teema nüüd läbi ja ta terve on.

Aga rääkige teie ka, kas teie kass, koer või kesiganes on käinud mõnel opil? Kuidas paranemine läks?