Teate ju ikka kuidas mõni absoluutseeelt iga asja peale ”sa oled lihtsalt kade” käratab? Novot, aga minul pole jällegi absoluutseeelt häbi öelda, et vahel ma tõesti olen nii jube kade. :D Ärge nüüd valesti aru saage, mul on hea meel, kui teistel läheb hästi, loomulikult, aga samas tekitab see mulle endale tunde, et aga miks mina ei oska-saa-suuda-ole?

Näiteks loen ma paari blogi, mis tegelikult panevad mind ennast niii halvasti tundma. Blogija elu on üks armas lillemeri ja kõik on nii hästi-nii hästi. Ma reaalselt ju saan aru, et tõenäoliselt ta lihtsalt valibki positiivse väljundi ja ei räägi argimuredest, aga mulle, kui mõjutatavale lugejale, tekitab see tunde, et aga miks mina nii tore ja osav ja lahe ja vinge ja jumalteab mis ei ole.

Ma reaalselt mõistan miks mõni anonüümne õel bitch kritiseerija kommenteerija ütleb nii nagu ta ütleb. See lihtsalt näitab seda, et tal endal ei ole selles valdkonnas kõik hästi (+ ta on piisavalt napakas). Näiteks kui kritiseeritakse halvustavalt kellegi ”ideaalset” suhet – ta enda suhe pole ilmselt nii hea või ta sooviks ka ise nii ”ideaalses” suhtes olla. Ma kaldun arvama, et see näitab üldjuhul valupunkti tema enda elust.

Asjad mida ma ei oska, aga tahaks osata, st olen kade kui keegi neis asjades väga hea on:

• Hästi kokata, küpsetada – mul on pmt kolm asja mida ma teen ja needki suudan ma 30% juhtudest pekki keerata!
• Kududa, heegeldada keerulisi asju – ma ei oska isegi mustreid lugeda!
• Õmmelda – mõtle kui lahe oleks ise oma lastele mätsivaid riideid õmmelda vms. No okei, poisile ja plikale vast ei tee nii mätsivaid, aga no põhimõttest saate ju aru.
• Laulda – lapsed tahavad küll ko-gu-aeg, et ma neile laulaks, aga ausalt, mu enda kõrvadelgi hakkab valus ja ma ei saa lihtsalt aru kuidas see neile üldse meeldida saab. Kui meil beebimonitorid sees on ja ma magamistoas unelaulu lastele laulan, siis mees lülitab elutoas monitori välja – see ütleb juba kõik.
• Kitarri mängida – ma kunagi unistasin, et võtan omale mehe kes oskab kitarri mängida, aga no kuna see rong on nüüd läinud, siis…
• Tantsida – nagu absoluuutseeelt. Me käisime kunagi mehega paaris tunnis ja lõpuks ma lihtsalt ütlesin talle, et mina sinna enam tagasi ei lähe, sest vastasel juhul peab ta varsti omale kuskilt uued jalad sebima.
• Joonistada – mu lapsepõlvesõbranna joonistab hulluuuult hästi ja no ma olen nii kade!
• Kirjutada huvitavalt – üks mu salajane mõte/unistus on olnud anda välja raamat. Ma olen mitmeid lugusi niisama kirjutanud ja üks kindel raamatu-mõte on mul juba aaaaastaid peas ka olemas olnud. Ma tean, et see idee on ÜLIHEA, aga ma ei oska seda nii kirja panna, et see ka nii ülihea jääks, kui ma tahan.
• Tegelikult on 95% neist asjadest mingil määral ka õpitavad, aga ikkagi…

Okei, ma parem lõpetan, sest muidu ma langen päriselt deprekasse, et ma nii saamatu tont olen, mitte muhvigi teha ei oska, millegagi kunagi hakkama ei saa jne. See postitus on lihtsalt nii masendav, et piinlik hakkab kohe, aga mis sa hädaga ära teed, kui asjad ei lähe nii nagu sina tahad, tuju on kehv ja selline tunne on peal, et ma reaalselt olengi mingi saamatu tont, kes mitte millegiga hakkama ei saa. Ma plaanisin tegelikult selle postituse hetk enne avaldamist üldse ära kustutada, nagu viimasel ajal mitmel korral juhtunud on, aga neeeh. Let it go…

Põhimõtteliselt ainsad asjad milles ma reaalselt hea olen:

• Lamamises
• Kommi söömises
• Ja peale kommi söömist oskan ma veel paremini lamada