Ma olen mitu nädalat mõelnud, et kas üldse sellest kirjutada, aga no olukord on lihtsalt üle võlli naeruväärne, ma ei saa jagamata jätta! Hoidke piip ja prillid, ma viin teid pikale sõidule!

Nii, igatahes, käisime meie siis jõulude ja aastavahetuse vahelisel ajal paariks päevaks minu ema juures. Loomi söötmas ja maja kütmas käis mehe vend.

Kui tagasi tulime, ei jõudnud ma veel lapsigi autost välja võtta, kui hoovi lendas naabrimees ja kukkus mulle põhimõtteliselt näkku räuskama, et tema kutsub mulle loomakaitse, sotsiaalameti ja ma ei tea mis asjad kõik, et nood mulle trahvi teeks! Kukkus siis seletama, et ma olen loomapiinaja ja hullem, kui asotsiaal, sest koertel oli vesi jääs (õues oli paar kraadi külma), koerad karjuvad näljast, väike koer väriseb külmast ja on nii ära näljutatud, et ei söö kohe üldse mitte midagi! Suurel koeral on kuudi ees palgid, mul on hoovis mingi ”rämps”, mida tema vist heaks ei kiida – ala, jõulude eel grillimisest oli sauna ette jäänud grill ja laud, vana Chrissu kõrval oli mingi kanister, mis tema sõnul on seal olnud MITU KUUD (auto ise oli selleks hetkeks selles kohas olnud ca 2ndl, aga okkk, mitu kuud, siis mitu kuud). ”Noored inimesed, aga niiiiiiiiiiiiii räpased, ugh!!!” värises ta.

Siis hakkas ”rääkima”, et miks koer minu tehtud sööki ära ei söö (oot, ma just näljutasin enda koeri ju?), aga tema toodud toidu kugistab minutiga alla. Mainin siin seletuseks, et kunagi, kui siia kolisime, siis ta tuli küsima, et kas ta võib vahepeal koerale süüa tuua, kui tal mingeid sobivaid asju endast üle jääb, sest niisama prügikasti ka mõttetu visata. Ütlesin, et no okei, eks toogu siis. Mõtlesin, et vana inimene, endal neil koer surnud, suur loomasõber – las siis käib ja hellitab mu koera, mis mul selle vastu ikka nii väga olla saab. Oiblää, kohe oleks pidanud ütlema, et tõmmaku nihhi. Ei saa hea olla, no ei saa!

Igatahes, söök – huvitav jah, miks koer minu tehtud tatar/riis/tang + loomsed asjad (ala sea kõrisõlm, kanasüdamed, kollageenne sidekude jms rupski) + juurikad putru vaid nii palju sööb, et kõht täis saab ja siis ülejäägi varestele nokkida jätab, aga tema toodud söögi ära kugistab, kui ta toob sellise toidu, et iga koer ahnitseks selle endale sisse ka siis, kui ta pilgeni täis söödetud oleks. Viimane kord nägin lähemalt mis jama ta koerale tõi. See toit oli rasvast VALGE! Kui õigesti märkasin, siis seal oli makarone (mis ei sobi koertele ÜLDSE!), mingi lihasaadus, mis nägi välja nagu praetud hakkliha, vorst, kartul jms, ühesõnaga, mingi puder, mis nägi välja nagu nende enda toiduülejäägid + tonn rasva. See oli ilmselt siis ka soolatud ja maitsestatud, st koertele need tegelikult ei sobi! Et kui sa annad koerale ette juurikate ja lihaga tatra ning sinna kõrvale paned rasvast nõretava vorsti-pihvi ja misiganes hästi lõhnava pudru, siis mis te arvate kas ta ahnitseb seda viimast või jaa? Eriti veel selline koer, kes sööb ka ussitablette mul pihu pealt…

Ütlesin ka talle, et ma ei saa aru mida ta seletab – loomad ei ole olnud söömata-joomata, mehe vend käis neid meie ära oleku ajal vaatamas. Selle peale rehmas ta käega ja ütles ”see lollakas ei tea ju midagi!”

Ma ei saa aru, tõesti ei saa. Kas ta eeldab, et keegi istub talvel 24h ööpäevas fööniga koera veekausi juures või, et seda vett vahetatakse tal iga tunni aja tagant, et see jäässe ei läheks? Õues on miinuskraadid, vesi läheb jäässe! See ei ole reaalne noh… Ma saaks aru, kui tõesti oleks koer joomata, aga nii see ju ei ole – vähemalt kaks kolm korda päevas, kui neid vaatamas käin, taon ma selle vee neil lahti, eemaldan jää või viin sooja vee. Söögi kohta ju sama – kui koer korraga kõike ära ei söö, siis ülejääk lähebki jäässe. See ei tähenda, et ta seda nüüd niikaua ”sööma” peaks, kuni see otsa saab. Koerad saavad süüa korra-kaks päevas, neil ei pea, ega tegelikult tohigi söök ees olla 24/7!

Väike koer ”värisebki” koguaeg, sest ta kardab oma mineviku tõttu kõike, eriti veel võõraid, kes luba küsimata meie hoovi tuiavad! Tal ei ole tõesti soojustatud kuuti, nagu suurel koeral, aga miinuskraadidega on ta tavaliselt meil alati toas (olenemata sellest, et tüüp mul kõik nurgad siis ”ära märgistab” ja igalepoole maha situb!), aga tal on seal selline varjualune, kuhu tuul ja vihm eriti ei puhu, ning soovikorral saab ta ka sauna sisse minna ja diivanil, patjade vahel magada.

Suure koera kuudi ees olnud palgijupid, mida naaber mulle ette heitis ja üheks asotsiaalsuse märgiks nimetas, kisub koer endale tegelikult ise kasvuhoone juurest ette ja mängib nendega. Meie ära oleku ajal olevat ta neid omale sinna võtnud neli-viis tk. Aga noh, ma ju raudset ise loobin neid koerale ette, sest miks mitte eks…

Ta jauras mu hoovis oma 10-15 minutit, ma lihtsalt kuulasn ja kuulasin, aju lühises. Ma olin suht shokis. Olen siiani… Mõtlesin, et kas peaksin kuhugi ennetavalt juba ise helistama või kirjutama, aga siis rahunesin maha ja jätsin asja nii nagu on. Ehk oli tüübil lihtsalt halb aastalõpp, või ma ei tea…

Igatahes, nüüd hetkeks väike teemamuutus. Aastavahetuse paiku, kui koerad jälle tuppa paugutamise eest varjule tõin, märkasin, et suurem koer tilgub alt verd! Ehmatasin koledal kombel ära ja helistasin kohe järgmisel hommikul loomaarstile, kes palus tuua koera pissiproovi. Kuidas koeralt pissiproovi võtta? Konkreetselt jooksin koeral purgiga järgi, kuni ta kuhugi soristama hakkas ja siis lükkasin purgi alla. Tüüp vaatas mind sellise näoga, et miks ma ta kust piistu panen, aga ok. Sain proovi, viisin selle arstile.

10 minutiga oli proov tehtud ja see näitas nagu oleks kõik korras – ei põletikku, ega midagi, kõik oli normaalne. Arst arvas siis, et tõenäoliselt on tegu eesnäärme suurenemisega ja abi oleks ülikallitest tablettidest, mida tuleks anda 2x aastas elulõpuni (nädalane kuur maksab üle 60euri, st ca 120+ euri aasta). Ütlesin siis, et kui nii, siis nii ja tuleb need tabletid ära tellida. Paari päeva jooksul pidin tabletid saama.

Kuna mul oli teiste loomadega ka niikuinii vaja arsti juurde süstima ja kontrollima minna, siis üks hommik võtsingi kõik sõbrad peale ja suundusime kontrolli. Kes on kunagi käinud mitme loomaga korraga arstil, võib vast ette kujutada mis porr see oli. Suur koer oli taga, väike koer keskel, üks kass puuriga ees, teine traksidega väikse koera kõrval jne. Kõik olid hirmust kanged, tigedad ja paanikas, nutsid ja niuksusid. Üks kass andis mulle juba siis tappa, kui teda transpordipuuri tõstsin…

Tunnike hiljem nägin ma igatahes välja nagu tapalavalt läbi käinud asotsiaal, nagu ka naabrivanamees varasemalt soojalt mainis. Ma olin verine, sest üks kass läks max närvi, et teda puudutatakse ilma tema loata ja tõmbas lõhki nii minu, kui ka arsti. Ma olin ülepeakaela kaetud karvadega, mu püksid olid augulised ja saapad mudaseks tallatud. Ühesõnaga, hea, et ma ettenägelikult koduriietega sinna läksin… Aga vähemalt sai kõik vajaliku tehtud. Selgus, et kassid on terved, aga väike koer oli hädas – talle oli vaja teha narkoosis hammaste puhastus, sest hambakivi oli juba liiga palju ja varsti oleks platsis olnud igemepõletik.

Suure koera kohapealt pidasin nõu ka teiste arstidega ja sealt sain soovituse, et ka kastreerimine oleks ehk lahendus eesnäärme probleemile. Seda ma ka teha otsustasin, sest lõppkokkuvõttes on see küll korraks ohtlikum, paranemine võtab aega ja korraga tuleb maksta suurem summa, aga lahendus on siiski püsiv. Lisaks kaovad ära muud ohud ja mured, mis kastreerimata koertega kaasas käivad.

Kui nüüd küsida, et miks ma ei ole varem koera kastreerida lasknud, siis põhjus on üpris lihtne – hind. Ma kunagi uurisin seda ja siis leidsin, et see maksab ca 300 euri. Võttis korra hingetuks ja panin ruttu lehe kinni. Ma tean, et see on nüüd max tüüpiline ”ükski piisk ei pea end uputuse eest vastutavaks” situatsioon ja max silmakirjalik ka, kui mõelda millised on mu vaated selle teema suhtes inimeste maailmas, sest miks peaks ”rasedusest hoidumine vaid naise teema” olema? Suva ju kui mu kastreerimata koer mõne emase siin tiineks pistab – ise ta tuli meie hoovi ja kuskilt oleks ta selle matsu niikuinii saanud, eksole. Aga noh, nüüd on see opp igatahes tehtud ja tegelikult ei olnudki see nii kallis, kui ma alguses kartsin! Lausa poole odavam oli.

Suur koer sai opile paari päevaga (olgu mainitud, et mingeid vaevusi ei paistnud see tilkumine koerale tekitavat) ja väike käis hambaid korrastamas nädal peale seda (tal eemaldati ka üks loksuv hammas). Niikuinii küsitakse, seega ütlen kohe, et suure, 50kg kaaluva koera kastreerimine + valuvaigistid hilisemaks läksid ca 140 euri ja 7kg kaaluva koera hammaste puhastamine + ühe hamba eemaldamine + valuvaigistid hilisemaks, läks 88 euri. Kel suurlinna hindade peale silmad pahupidi lähevad, uurige väiksemate kohtade hindu. Põlvamaal on vägaväga kiidetud näiteks Leevi loomakliinik (mul endal kogemus puudub veel) ja Räpina oma meeldib mulle endale, hinnakiri on neil minu teada sarnane.

Kastreerimisest paranemine oli alguses päris vaevaline ja esimesel päeval oli pilt ikka hirmutavalt kole (kotikute koht oli nagu suur pall ja kõhualune oli punakas-lillakaid laikusid täis), aga käisin temaga haava kontrollimas ja arst ütles, et see on okei. Tegi talle veel ühe põletikuvastase süsti ja nüüdseks, kui opist on kaks nädalat möödas, on haav paranenud.

Igatahes, koerad käisid oppidel ära ja kui suurema koera opist oli mingi nädal möödas, tuli naabrimees mulle jälle uksetaha, toidukauss kaasas! Nii, kui ukse lahti tegin, küsis kohe, et mis koeral viga on (ju ta nägi seda paari korda, mil koer torbik peas jalutamas käis VÕI vahib ta meile väikeste binoklitega aknast sisse). Ütlesin siis talle, et koer käis kastreerimas. Naabrimees küsis kohe, et miks. Vastasin, et tal tilkus alt verd. Naabrimees uuesit, miks, miks, miks, miks… Mul viskas viisakusest kopa ette ja ütlesin, et mis see tema asi on, eriti arvestades seda kuidas ta viimasel korral siin käitus. Siis ta pani umbes, et tema käitus jumala hästi ja hakkas jälle mind siunama loomapiinajaks. ”Mul naine nuttis, kui koera junne nägi, noored inimesed ja olete niiii laisad ja niiiii räpased!”

Ma lihtsalt ütlesin, et ”palun, ära tule siia rohkem” ja tõmbasin ukse kinni. Jeesus mariia, anna aju! Nuttis, sest nägi koera sitta? Mv, ausalt, MV!

Tunnike-paar hiljem maandus mu fb postkasti tema naiselt video. Videos on näha kuidas koer isukalt midagi oma kausist sööb, tundub, et tegi võib tõesti olla jäätunud söögiga, kui vaadata kuidas kauss ühe koha peal kergelt tõuseb. Naine filmib ja räägib nuttud häälega kui õudsad me oleme, vaene loom… Esiteks, kauss on hoopis teises kohas, kui minul tavaliselt, teiseks, miks nad eeldavad, et see ongi kõik, mida koer sööma peab? Kolmandaks – mis kuradi mõttes nad tulevad MINU isiklikku hoovi ja filmivad MINU koera? Käivad siin nagu oma valdustes! Hea veel, et otsapidi tuppa ei roni! Või peaks igaks juhuks ämblikuvõrgud ära pühkima, kui tüüp otsustab ehk ka lastekaitsesse pöörduda? Siis ei saa ehk kriisata seal, et me oleme niiiiiiiii räpased, et seame laste elud ohtu vms. Või huvitav kuhu ma kaevata võiks, kui ta kevad-suvi perioodil spiidode väel ringi kõnnib? Nagu miiiiiiiks ma pean seda pilti nägema. Reaalselt, nagu ilmateade hommikul – vaatad köögiaknast õue ja näed, ahaaa, naabrivanamees on spiidode väel, järelikult on 15+ kraadi. :D

No vaadake seda näljutatud koera, jube ju. Ribid paistavad ja vaevu seisab jalul ju. Kohe sureb nälga… Johhaidii. Sõbranna ütles, et ma menti avalduse teeks, kui ta nii lahkelt veel ise mulle tõendeid saadab, aga ma ei tea, tundub hetkel veel veits overkill. Aga kui nad siia veel mölisema ja ähvardama tulevad, siis ei jää mul vist muud üle. See ei ole okei!

Ma tegelikult juba aastaid tagasi vaatasin, et see vend ei ole peast päris okei. Käis ja kaagutas siin mulle põhimõtteliselt iga asja peale oma ”tarkusi” ja üritas mulle isa mängida, või ma ei tea mida. Jeesus, nagu, üks põhjustest miks ma 16a enda elu peale kolisin, oligi mu isa ja nüüd sain siis uue või? Tänan effing ei.

Ükskord ta tuli ju mulle uksetaha ja käsutas umbes, et ”aja mees välja, lähme toome koerale kuudi ette saepuru” vms (wtf). Ma ütlesin, et mees magab, sest tal oli öövahetus ja täna on järgmine vahetus. Tüüp läks kettasse ja räuskas seal umbes, et tema nii vana oli, siis pani nagu orav rattas 24/7 ja nüüd minu mees ei saa siis tuldud ning kõndis vihaselt minema. Ma jäin sinna uksele seisma umbes, et….mis just juhtus. Pärast vaatasin, et oligi kuudi juurde, porilompi saepuru valanud. Paar päeva hiljem oli seal veel hullem mülgas…. Ükskord kruvis ta näiteks koerakuudi ja puu vahele omal algatusel mingi plaadi, et koer ei saaks ümber puu joosta. Kes lubas? Tal ei ole ilmselt luba vaja, et võõral krundil toimetada, nagu näha! Äkki ma võiksin ka talle aeda minna ja selle rõveda põõsa maha saagida, mis mullenärvidele käib?

Meie maja eelmise omaniku kohta rääkis ka kunagi, kuidas too oma koera piinas ja näljutas ning kui hirmsad inimesed need siin ikka olevat olnud. Ma ei imesta, et nad siit metsa kolida soovisid, ausalt ei imesta!

Siis mingikord käis mulle seletamas, et ma ei tohi käed üle pea pesu kuivama panna, sest ma tapan oma lapse niimoodi ära (olin Joeliga mingi 8k rase). Veidi enne seda, kui ma peenramaad tegin, tuli ka mulle hoovi, hakkas seal kõrval kiunuma, et kuidas ma rasedana sellist tööd ikka teen, kas mul meest ei ole ja kas ma sünnitama ei karda minna selle peale vms. Siis rääkis veel oma teooriast, kuidas meie teine naaber on narkoärikas, sest nende hoovist sõidab läbi palju autosid ja rääkis midagi mingist punasest tulest, mis neil naabritel siis nö signaaliks on ostjatele. Ala, et kui tuli põleb, siis võib ostma minna ja kui ei põle, siis ei või vms. No ausalt, midaaaaaaaa asja lihtsalt.

A ja mul oli Annu ka tol korral aias mängimas kaasas. Üks hetk hakkas siis ära minema, aga pöördus siis lapse poole ja küsis, et kas ta temaga kaasa tahab minna, et tal on mingi arbuus mida nad naisega ära ei jõua süüa vms. Annu läks muidugi max ekstaasi, enne kui ma midagi öeldagi jõudsin. Ja siis ta lihtsalt jalutas mu lapsega väravast välja, üle tee, oma majja. 10-15 minti hiljem tulid tagasi, ma olin max närvis, et mismõttes ta niimoodi mu lapsega lihtsalt minema jalutab, ilma minult luba küsimata!!!!! Täiesti pekkis vend nh.