Kolmas laps, sama jama

Ma vist olen juba rääkinud, et ka Madlil on sama jama, mis Joelil ja Annemaial – atoopiline dermatiit. Joelil ja Annul mõlemal oli aastaselt ka muna ja piima allergia, st dermatiit ägenes, kui oli kokkupuude allergeeniga. Annul lisandus hiljem ka kass, koer ja kodutolm, aga mingil hetkel kadus õnneks muna ja piim siiski ära. Joeliga ei olegi ma nüüd rohkem käinud, kui toona aastaselt ja ka Annemaiaga pole ma juba aasta-paar kindlasti allergoloogide uksi kulutanud, sest alati olen ma sealt lahkunud negatiivse tundega – abi ei ole ja mina olen kõiges süüdi. Üks arst isegi nähvas mulle umbes, et ”teile on testid tehtud, mida sa veel siit tahad”…

Hetkel on asi ikkagi aktuaalne ja sügis-talvisel perioodil on kõik kolm mul igapäevase kreemitamise graafiku all. Vajadusel isegi mitu korda päevas. Joelil on minu arvates isegi hullemaks läinud, kui eelnevatel aastatel, sest varem tal ei tulnud painutuskohtadesse punaseid laike, oli lihtsalt kare ning paari kreemitamisega kadus seegi, aga nüüd on ikka küünarõndlad koguaeg punased. Annemaial on põhiliselt katki kratsitud põlveõndlad, aga hullemal ajal ka kaenlaaugud, kael, küünarõndlad ja reite siseküljed. Madlikesel lööb see jama välja just painutuskohtades, jalavoltide vahel ja kaelal. Kõige hullem on temal aga hoopiski jalalabade peal. Vahepeal laseb ta öösel küüntega niimoodi mööda oma jalgu, et ma ärkan selle hääle peale üles. Ta kratsib ikka nii, et veri taga ja isegi siis ei lõpeta… See on ikka igavene nuhtlus ja õudus, ausalt.

Nüüd lõpuks läksin ikkagi Madliga ka allergoloogi juurde, sest muna ja piima jätsin ma tal menüüst juba ammu välja, eeldades, et tal on sama asi, mis õel ja vennal samavanalt, aga tuleb välja, et ei olegi. Madlil ei tuvastatud mitte ühtegi allergiat. Testid tehti muna, piima, kassi, koera, küüliku, kodutolmu, porgandi, maapähkli ja nisuga. Madlil on lihtsalt dermatiit. Ma olin ikka väga üllatunud, kui aus olla, sest ma olin päris kindel, et seos on muna ja piima allergiaga.

Sel korral jäi mul sellest käigust aga väga positiivne tunne. Tavaliselt olen käinud lastega TÜ, Dr. Julge (vist) juures, või kesiganes seal pika koridori peal on. Eile aga sattusime Dr. Mari Kivivare juurde, kelle kabinet on seal mänguplatis kõrval, kus asub ka nõustamine. Kunagi käisin tema juures ka Annemaiaga ja juba siis jäi ta mulle meelde, kui väga positiivne ja mõistev arst, aga kahjuks unustasin ma tema nime ära ja kui järgmine kord aega broneerisin, sattusin taaskord halvema variandi otsa…

Aga vot, Dr Kivivare on hoopis teine tera, ausalt. Tõsiselt mõistev ja sõbralik arst. Kohe näha, et ta tõesti hoolib ja proovib kuulata ka lapsevanemat. Kui talle rääkisin kuidas mul teiste lastega olnud on ja mis ma sel korral märganud olen, ei hakanud ta mu mõtteid ja vaateid kohe mutta tampima, sest ”nii ei saa olla!”, nagu mõni teine teinud on. Jah, okei, sina oled arst, aga for fuck sake, kui mina olen aastaid oma laste AD diagnoosidega jauranud ja näinud kõrvalt mis reaalselt meie jaoks töötab, mis muudab seisundit hullemaks jne, siis kuidas saab keegi öelda, et see ei ole nii?

Teised arstid on vaid hormoonkreemide retsepte lajatanudja ja raiunud, et dermatiit ja allergiad ei ole seoses (what!?) või mulle siis näppu viibutanud, et ”vaata menüü üle, ei tohi seda, ei tohi toda, ei tohi kolmandat” ja on isegi öeldud, et ”kui sa ennast kokku ei võta, lapse menüüst allergeene ei eemalda, siis tuleb tal varsti astma – seda tahadki vä?” Läksin koju ja nutsin end iga jumala õhtu magama, sest Annu oli üleni punane, verine ja röökis valust, kui pidin teda kreemitama. Mitte miski ei paistnud aitavat, kuigi me olime mõlemad põhimõtteliselt tatra ja vee dieedil, et ta jumala eest ei saaks kuskilt ühtegi allergeeni. Siiani mäletan seda hingekriipivat süü- ja lootusetusetunnet. Ja hiljem tuli siis Dr. Kivivare juures poolkogemata* välja, et plikal oli hoopis ülitugev kodutolmuallergia. ”Vaata menüü üle” in my ass eksole! Ausalt, ma ei ole siiani enda vihast üle saanud. Laps piinles valudes, mina tundsin end kuude ja aastate viisi viimse sitana, sest ei suutnud lapse allergiast võitu saada ja siis, eksole… Üks vereproov lahendas kõik.

*Annule tehti toona see vereproov ka ainult sellepärast, et olin talle lolli peaga eelnevalt allergiarohtu ikkagi andnud ja siis ei saa triibuteste käele teha (nädal-kaks enne allergoloogi aega ei tohi rohtu anda).

Nii palju oli ka sellest visiidist kasu, et sain infot uute toodete kohta. Näiteks on vahepeal turule tulnud selline sos sprei, mida lased sügelevale kohale ja see peaks siis 60 sekundi jooksul sügeluse ära võtma. Ideaalne lahendus ka hormoonkreemid asemel, kui see aitama peaks. Olen seda spreid nüüd kaks ööd Madli peal katsetanud – ühel korral aitas, teisel korral mitte vist nii väga, aga rahulikumaks jäi küll. Meil on Bioderma sprei, aga üks taoline pidi veel olema, äkki Eucerini oma? Ja pesemiseks soovitas arst Babe õliseepi. Andis testri ka, tundub asjalik, nahk on palju pehmem peale pesu. Kreemitan ma lapsi Bioderma Atoderm Intensiivse kreemiga, see on imeline! Aga vahepeal, kui nahk ühe kreemiga liiga ära harjub, kasutame Dexeryli kreemi, see on ka väga hea.

Ühesõnaga, tegelikult tahtsingi kiita Dr. Kivivaret ja öelda, et kui ühe arsti juurest abi ei saa, siis ärge kantke kohe kõiki maha. Keegi kuskil ikka aitab või kasvõi mõistab, sest vahel on ka see väga oluline.

Comments

comments

7 thoughts on “Kolmas laps, sama jama

  1. Mul oli lapsena ka see, et ma kratsisin nii küünarõndlad kui põlveõndlad pidevalt veriseks. Mulle öeldi, et šokolaadiallergia. Minu meelest mul ka ei püütudki seda ravida. Käisin ja kratsisin end aina. Muidugi ma tegin suuremat kisa kui ma šokolaadi ei saanud kui see, et sügeles :D. Aga ma lihtsalt kasvasin sellest välja, äkki 7-8 aastaselt umbes. Nii, et saan vaid soovida jõudu ja et ka sinu lapsed sellest välja kasvaksid :).

  2. Just täna lugesin dermatiidi Facebook’i grupist selle SOS-kreemi soovitust ja tormasin ostma, beebi täna sügeles ikka eriti. Aitas küll,vähemalt veidiks ajaks (panin pärast vanni ja sai kiirelt leevendust enne päriskreemi. Muidu proovinud ka kõik läbi (vahel tundub selliselt), aga meil kõige paremini praegu mõjunud Naïf hooldav kreem beebidele, Lipobase ja samuti kreemide vahepeal Dexeryli.

  3. Ma küll ei ole lasknud diagnoosida (milleks?), aga tõenäoliselt on ka minu tütrel AD, vähemalt midagi sellelaadset. Kasutasin ka pikalt Atodermi, noh, jah, toimis niivõrd-kuivõrd. (Btw, oled sa selle koostist vaadanud? Mulle ikka väga võõrkeel, mistõttu otsustasingi millegi loodusliku kasuks.) Aga mis meil päriselt aitab, kiirelt ja pikemaajaliselt (pole vaja kasutada pidevalt), on cbd õli. Kasutan seda nüüd põhimõtteliselt misiganes nahaprobleemide puhul ja minu jaoks on see üks imerohtudest. Sellel on veel mitmeid häid mõjusid erinevatele probleemisele.
    Btw – mis see AD on üldse? Kas on ravitav? Kas AD=millegi allergia?
    Minu lapsel tekkis ee pärast rotavaktsiini (loll olin, aga eks elu ju õpetab), aga kas nüüd lahti ei saagi..?

  4. Kasutame sama Bioderma kreemi ja see on tõesti hea. Tahtsin küsida, kuidas aru saada, et nahk on kreemiga liiga ära harjunud… Ma pole selle peale ausalt öeldes mõelnudki, et peaks vahetama.
    Meil õnneks on allergoloogiga algusest peale vedanud :)
    Aga sain siit postitusest hea info selle sos sprei kohta, aitäh! Proovin kindlasti, sest sügistalvine periood allergikust lapsega, kellel dermatiit ka, on üks suur sügelemine ja kreemitamine.

    • Kui eelnevalt on kreem hästi ruttu mõjunud jne aga järsku enam nagu ei ole nii tõhus, siis tasub vahetada. Meil tavaliselt ca iga 3k tagant vahetus.

  5. Minu pojal ka AD ja tal aitab ainult ja ainult LUMI bio-klinik sügavniisutav kreem atoopilisele nahale. Olen palju erinevaid proovinud, kuid teistega jääbki sügelema. See võtab tal 2-3 päevaga naha ilusaks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.