Mälestuste talletamine, ehk minu pildisaaga

Ma usun, et iga ema jaoks on tema laste beebi- ja lapsepõlvepildid hindamatu väärtusega – niisamuti ka mulle. Ma tõesõna ei suuda ettegi kujutada kui… ma isegi ei oska siia piisavalt sügavamõttelist sõna panna, mis annaks edasi mu kurbuse sügavuse, kui ma peaksin need pildid kaotama. Ühesõnaga, kuna ma olen juba päris mitu korda pidanud pettuma igasugustes mälukaartides, välistes kõvaketastes ja ”pilvedes”, siis otsustasin nüüd, et maksku mis maksab, aga ma lasen kõik pildid ilmutada ja lappan need omale albumitesse. No muidugi mitte kõik-KÕIK, sest Dropboxi andmetel on mul seal pea 20 tuhat faili! Seega sorteerisin kõik kaustad ükshaaval läbi ja valisin neist välja 2141 pilti. Ja see, pea 2200 pilti, on kõigest Annu ootusest, kuni selle aasta juulini, seega… No natukene ikka on. :D

Ma olen viimased kuu aega nüüd nende piltidega jännanud ja võin öelda, et ma pole nendega ikka veel ühele poole saanud! Esimesed nädal aega tegelesin piltide valimise ja üles laadimisega, ning siis läks veel aega, et kõik tellimused teele saata. Nimelt, kuna mul on kõik pildid aastate kaupa ja aastad veel omakorda kuude kaupa, ära sorteeritud, ei tahtnud ma mitte mingil juhul, et need pildid kõik omavahel segamini läheksid. Kõik peab olema kronoloogilises järjekorras! Oskaksin ma jee silma järgi öelda mis on juuli 2015, mis on november 2015 jne. Seega proovisin ma alguses nii, et panen ühte tellimusse näiteks jaanuar 2014, jaanuar 2015, jaanuar 2016 jne. Aga no selleks, et saada soodsam hind, pidi ühe tellimuse minimaalne kogus olema 300+ pilti. Minul aga ei tulnud niimoodi iga tellimusega alati 300 pilti kokku. Minu rahaline ”kahju” oleks iga tellimusega päris kopsakas olnud, sest iga pildi pealt kaotaksin ma sendi ja peaksin lisaks iga paki eest veel eraldi postikulu ka maksma… Seega lõpuks ma lihtsalt kirjutasin sinna firmasse anuva kirja, et kas nad ehk saavad mulle need pildid albumite kaupa eraldada. Minu suureks õnneks selgus, et nad on nõus mulle vastu tulema, kuigi see on neile meeletu lisatöö. Mul oli nimelt seal 68 albumitäit pilte! Mõnes vaid üks-kaks pilti. Ja nad olid nõus need mulle kõik eraldi trükkima!

Esimesel (paaril) korral sain aga oma suureks pettumuseks sellised pildid, kus kellelgi oli pea pooleks lõigatud, jalad küljest ära amputeeritud või oli lausa terve inimene pildilt puudu.

See mulle aga kohe mitte kuidagi ei sobinud, seega tellisin aga uuesti. Ja uuesti. Ja uuesti.

Nagu selgus, siis see, et mõni pilt oli väärakalt lõigatud, oli põhimõtteliselt minu enda süü. Nimelt peab seal lehel tegema valiku, et kas pildid lõigatakse automaatselt, mahutatakse vastavasse formaati, või lõikad need ise ükshaaval parajaks. Mina aga panin alguses ”mahuta” ja siis veel lõikasin ka ise. No ma tahtsin ikka ekstra kindel olla, et pildid saavad normaalsed! Aga tegin endale hoopis karuteene ja rikkusin kõik ära. Minu kaebuse peale olid nad aga nõus mulle kõik pildid veelkord uuesti trükkima, st ka uuesti eraldama, st metsikult aega ja raha raiskama.

Aga kõik me oleme inimesed, seega oli ka sel korral keegi mingi vea teinud ja mõni album oli ikkagi vigaselt lõigatud. Mis siin siis ikka, kirjutasin neile taaskord, et jälle on mul probleem. Ja nemad olid jälle ilma nurinata nõus mulle uue trüki tegema. Sel korral aga leppisime nii kokku, et otsin välja ja tellin uuesti vaid need fotod, mis on tuksis. Nüüd ootangi (loodetavasti) veel viimast pildipakki ja siis on 2014 jaanuar kuni 2018 juuli mul ilmutatud.

Issand milline keberniit see olnud on!!! Ja sellepärast ma enam iial seda viga ei teegi, et jätan ilmutamiste vahele nii suure ajaperioodi. Ja noh, järgmine kord tellin ka kohast mis ehk maksab veidikene rohkem, aga on 101% kindel, et ma saan normaalsed pildid, mida ma ei pea 15x uuesti tellima, mahutama ja lõikama. Jumal olgu tänatud, sest ma olen praegu piltide albumisse lappamisega peaaegu lõpetanud (sellest tuleb veel eraldi postitus, sest minu pildisaaga on lausa nii võimas!).

Juba praegu olen neid albumeid mitu korda nuttes lapanud. See oleks nagu eile olnud! Need mälestused on hindamatud ja nende albumist vaatamine on ikka hoopis midagi muud, kui mingi arvutiekraan!

Millal teie viimat pilte ilmutasite?

Comments

comments

16 thoughts on “Mälestuste talletamine, ehk minu pildisaaga

  1. Ilmutasin jaanuaris, ka picturehappy kaudu. Tegelikult olengi kõik pildid sealt ilmutanud ja pole kunagi ühtegi poolikut pilti saanud. Ma lõikan kõik ise enne ilmutamist. Mahutamist vms ei kasuta. Pilte sorteerin suht tihti, kui viitsimine tekib, nii et kui tahaks täna ilmutada, ei peaks sorteerima.

  2. Olen sellise reegli enda jaoks paika pannud, et kord aastas (jaanuaris) ilmutan kõik eelmise aasta pildid. Nii ei teki mingit meeletut segadust aastatega ja on endal lihtsam ning odavam…või noh, korraga pole nii suurt väljaminekut kui nt mitme aasta taguseid pilte ka lasta ilmutada :D . Minu jaoks toimib selline süsteem hästi.

  3. Arvutis on ju sul pildiinfos kuupäev ja kellaaeg olemas. Seal saad kontrollida. Tegelikult, kui sul on juba nii palju aega ja energiat, et pilte ükshaaval croppids, siis võid ju sama programmiga pildile ka kuupäeva lisada. Omast kogemustest lastega tean, et mingi hetk hakkavad nad pilte albumite st välja urgitsema ja neid ymberkomplekteerima. Pean silmas juba veidi suuremat vanust 10-12 siis on neil juba oma maitse ja nägemus, samas ka mingi nostalgia juba ka lapsepõlve järgi.

    • Mkkm, ma ei kasuta lõikamiseks mingit programmi. Seal lehel endal on see valik olemas ja seal ”lõikasin”. Teoorias poleks see piltide kiskumine ka maailma lõpp, sest mul on iga pildi taha aasta ja kuu kirjutatud, ning enamusel on ka see info taga olemas kes pildil on, ja kus see pilt tehtud sai. Ma mõtlesin juba eos ette, et 100 aasta pärast ei pruugi lapselapselapselapsed ju teada, et vot see oli minu vanavanavanafuckingmisiganesvaarisa. :D Ma ise olen alati vanu pilte vaadates vandunud, et no miks nad ometi võtnud seda hetke ja taha mingit infot ei kirjutanud…

  4. Tellin pilte keskmiselt iga paari kuni kolme kuu tagant, et ei tekiks mingeid meeletuid kuhjasid. Picturehappy kaudu, alati lõikan pildid käsitsi välja ja väga ok on.

  5. Mina kujundan igal aastal hoopis fotoraamatu..see võtab ikka hulga vähem ruumi riiulis, nt see sinu albumite hunnik oleks ikka julgelt poole vähem ruumi võttev..
    lisaks lastele endale meeldib ka niii meeletult neid lapata, et albumid lagunesid lihtsalt ära+ sealt oli hea kerge mõni pilt välja libistada, nt alles hilju mul ühel plikal oli vaja sõrannale kooli viia pilti, et ta on Getter Jaaniga kohtunud :D..nädal hiljem leidsin koolikotis nutsus pildi…selliseid auke albumisse ikka koguneb aastatega…
    Meil juba traditsioon, et iga aasta algus kui sünnipäeva pralled sugulastega, siis kõik küsivad eelmise aasta raamatut näha..

    • Vaatasin ka fotoraamatu variante, aga kerge arvutus näitas, et 2200 pildist fotoraamatute tegemine oleks läinud palju kulukamaks, kui albumitesse trükkimine. Edaspidi aga vaatan seda varianti uuesti, kui pilte pole enam korraga nii massiivselt ilmutada. :)

  6. Tellin 2-3 korda aastas pilte. Teen seda Photopointis. Praegu just tegelen ka sorteerimisega, et mai-september 2018 pildid ilmutatud saaks, parasp orts on jälle tekkinud. Ma teen ilmutusse minevate piltide jaoks eraldi kausta ning hoian seda nii kaua, kui pildid on albumitesse pandud. Kaustas on pildid kuupäeva järgi ritta pandud ja nii kontrollin, et ka albumitesse enamvähem õiges järjekorras pildid saaksid.

    • Hold your horses – mul tuleb peagi photopindist hea loos teile, kus loosin välja 4×100 tasuta pilti. ;)

  7. Mina ilmutasin viimati augustis sinu postituse ajel, sest oli ka pikk vahe sisse jäänud. Muidugi suutsin telefonist arvutisse tõmbamisel osad pildid ära kustutada st telo oli arvutiga ühendatud aga läksin muid toimetusi tegema ja kui tagasi tulin sis oli sleepi arvuti jäänud ja ma vajutasin enter ning sis tuli mingi teavituskast ette ma vajutasin süvenematta no ja süvenematta kas pildid said laetud kustutasin telefonist need ära 🙊 Eriti kahju oli suvise perepuhkuse piltide kaotamisest aga mõned õnneks siiski said laetud arvutisse.
    Jällegi õppetund, ära tegele 100 asjaga korraga 😉
    Palun kirjuta enda püsimeigist, kas on juba aeg täis ja käidud ka järelhooldusel. Oled rahul?

    • Oiii, vot sellest on küll kahju! :(

      Veel ei ole järelhoolduses käinud, mul on püsimeigi tegemisest alles kolm nädalat umbes möödas. Kuskil oktoobri lõpus saaksin muidu näidata küll seda enne-vahetult pärast-paranenud-vahetult peale hooldust-lõpptulemus võrdlust ja asjast täpsemalt rääkida. Hetkel olen küll väga rahul. :)

  8. Jaa mina samamoodi nagu eelnevad kommenteerijad. Ilmutan korra aastas ja jaanuari kuus eelneva aasta pildid. Ja soovitan ka Picturehappyt. Pildid vaatan ka ise üle enne ja vajadusel liigutan neid nii, et crop normaalne jääks.
    Väga rahule jäänud alati ja tõesti soodne hind. :)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga