Heemne ja mitteheemne raud, ehk kuidas võidelda rauapuudusega

Ma ei tea kuidas teiega, aga minul on sügis-talvisel perioodil alati vaja vitamiine lisaks võtta, sest muidu saab jaks lihtsalt otsa. Aga ega siin vist midagi väga imestada ju ka ei ole, sest ma olen viimase viie-kuue aasta jooksul olnud rase oma 10 korda, ilmale toonud 3 last ja imetanud neid järjepanu viis+ aastat. Eriti suur probleem on mul aga rauataseme hoidmisega. Nii kaua, kui ma end mäletan, on mul alati olnud üks rauatablettide krõbistamne. Ikka järjepanu, pakkide viisi, aga näit pole sellest eriti tõusnud, üle 115 pole see mul vist mitte iialgi olnud. Aga tuleb välja, et ma pole ainus, sest rauapuudus on üle maailma levinuim toitaine puudujäägist tingitud terviseprobleem.

Rauavaegus ohustab enim neid, kelle rauavajadus või rauakadu on suurem, nagu näiteks rasedad ja kiire kasvuga imikud. Raseduse ajal raua vajadus suureneb, kuna rasedal on rauda vaja mitte ainult enda füsioloogiliste protsesside tagamiseks (eeskätt vereloome), vaid loote normaalseks arenguks. Suurenenud vajaduse kompenseerimiseks peaks naine rauda rohkem tarvitama. Paraku ei suuda naine enamasti hakata sel ajal rohkem rauarikast toitu sööma (nt rohkem liha). Seega on mõistlik kompenseerida suurenenud rauavajadust toidulisandiga.

Mina olen rasedana alati veelgi suuremas rauavaeguses ja pidevalt saan arstidelt noomida, et ma sööksin rohkem rauarikkaid toite või siis käsivad nad mul tablette juurde võtta. Aga see ei paranda oluliselt mu olukorda, sest mu keha lihtsalt ei omasta rauda nii, kui teistel. Mu emal on kusjuures sama probleem ja tundub, et selle ”toreda” asja olen mina ka oma lastele edasi pärandanud, sest kõik kolm on mul juba imikuna pidanud rauasiirupit luristama ja ka nüüd, aastaid hiljem, on neil raua näit madal.

On olemas heemne ja mitteheemne raud. Heemne raud on loomset päritolu, seda leidub looma- ja kodulinnulihas ning kalas. Toidutaimedes, piimatoodetes (rauasisaldus on väike) ja munas leiduv raud on mitteheemne. Valdav osa toidust saadavast rauast on mitteheemne. Heemne raud moodustab segatoiduliste rauatarbimisest vaid 5 – 10%.

Ühendkuningriigis tehti täiskasvanute seas 17a kestnud uuring, mis näitab, et heemse raua omastamine toidust on vähenemas. Heemse raua omastamine veise-, sea- ja lambalihast vähenes vaatlusaluse perioodil järjepidevalt, samas kui heemse raua omastamine kodulinnulihast suurenes. Toidust saadud heemne raud imendub palju paremini, kui mitteheemne raud. Heemne raud imendub 20 – 40% ning mitteheemne raud 1 – 10%.

Mitteheemse raua imenduvust mõjutab eeskätt toidu koostis ehk see, kui palju raua imendumise pärssijaid me tarbime. Piimatooted, karastusjoogid, tee ja kohv häirivad mitteheemse raua imenduvust. Seega, kui sa jood söögi kõrvale piima, ongi juba raua imendumine pärsitud. Heemne raud aga imendub organismis kergemini, olles soodustavatest ja pärssivatest ainetest toidus oluliselt vähem mõjutatud. Nii heemne kui ka mitteheemne raud imenduvad peensooles, kuid erinevate mehhanismidega. Heemse raua biosaadavus on oluliselt suurem ja organism suudab seda paremini omastada.

Kui kergema rauapuuduse puhul väheneb füüsiline vastupidavus ning vaimne produktiivsus, võib tekkida motivatsiooni puudujääk ja alaneda tähelepanu, siis rasedusaegse rauapuudusega võib kaasneda aneemia, mis omakorda on seotud enneaegsete sünnituste ja laste madala sünnikaaluga. Seega ei ole imestada, et arstid mulle pidevalt näppu viibutanud on ja mind muudkui vereproovidega piinavad. Laps arendab oma rauavarud välja viimase kümne rasedusnädala jooksul, seega on ta eriti tundlik ema rauapuuduse mõjudele. Rauapuudus võib mõjutada lapse sünnikaalu, vaimseid ja kehalisi võimeid ning imiku edasist kasvu ja arengut, seega on ema hea rauanäit väga oluline teie mõlema jaoks.

Alates sellest aastast on Eesti apteekides saadaval esimene ja ainus heemset rauda sisaldav preparaat RICHTER FerroBio. Hea imendumise tõttu (15–45%) piisab väikesest rauakogusest, mis omakorda vähendab oluliselt seedetrakti kõrvaltoimete tekke riski. Ma olen küllalt kuulnud neid lugusid, kus rauatablettide võtmise pärast on vetsus käik kui sünnitus (minul on jällegi vastupidi). Selle preparaadiga aga sellist probleemi tekkida ei tohiks, kuna see imendub organismis täielikult. Heemset rauda sisaldav suukaudne preparaat on ohutu, hästi talutav ja efektiivne rasedusaegse rauavaeguse puhul.

Comments

comments

12 thoughts on “Heemne ja mitteheemne raud, ehk kuidas võidelda rauapuudusega

  1. Rauapuudusel soovitan sul proovida Eestis välja töötatud Nogeli tooteid – nogelorganics.com. Nemad kasutavad samuti toodetes raudbisglütsinaati, mis imendub 2–4 korda paremini võrreldes laialt kasutatud raudsulfaadi ja -fumaraadiga, mille imendumine on umbes 27–28%. Neil on ka lastele rauasiirup ning uue tootena Superraud (mis võiks just sulle sobida). Hinnad ka väga head :)

  2. See ferro bio kõige mõttetum üldse
    Maksab 25€, soin kaks kuud igapäev seda ja tõusis kahe kuuga 100 peale 101 peale ?

  3. Ma kuulun sinna teise äärmusesse. Raseduse esimese vereproovi peale ämmakas helistas õhtul ja uuris poolpaanikas, et mis vitamiine ma söön. Vasrasin, et foolhapet ja D-vitamiini, nagu ta ise käskis.
    “Mingeid rasedate multivitamiine ei söö?”
    “Ei.”
    “Okei… Sul hemoglobiin on 153, normi ülemine piir on 152…”
    Tegin ühel hetkel ka glükoositesti, siis oli veidi langend aga oli ikka normis, siis oli ämmakal isegi hea meel, et tsips langend oli.
    Ja mul on see ka emalt päritud – käisime kord koos verd andmas ja trepist alla kekseldes küsis mis mu hemoglobiin oli. Ma enam täpselt numbrit ei mäleta, aga tean, et tal oli paari nri võrra madalam. Teeskles solvumist ja ütles, et mult ei oleks pidand üldse verd võtmagi. Aga ise ta siukse hea vere mulle kaasa andis! :D

  4. Rauapreparaatidel on tõesti suur vahe, me räägime tavaliselt 2- või 3- valentsest rauast. Eks nende rablettide põhiprobleem lle see, et põhjustavad seedehäireid. Aga õnneks on olemas ka veeni siseselt manustatav raud, kui tõesti suukaudne ravi ei ole piisav või seda ei taluta :) Viimaste uuringute valguses soovitatakse suukaudset rauda üldse üle päeva võtta, et vähendada survet retseptoritele. Eks ole näha, kuidas see praktikas töötab, aga nii me oleme hakanud haigetele ka soovitama. Ja alati tasub teada, et rauavaegusel on põhjus- kas magu on uuritud? Kas tsöliaakia on välistatud? Naised peaksid günekoloogidega vestlema, kuidas päevi kontrolli alla saada- hormoonspiraal on selleks üks hea variant.

  5. “Liiga heast” verest saab üsna hõlpsalt lahti kui hakata pikamaajooksu või mõne muu suure hapnikutarbimisega kestvusspordiga tegelema. Minul oli enne jooksmisega tegelema hakkamist hemoglobiin ka 140 ja 150 vahel. Viimasel mõõtmisel oli vist 97 ja see on kaugelt liiga madal. Mina raua võtmisest lahti ei saagi, kui teine võimalus on jooksmisest loobuda, siis on valik lihtne, söön rauda edasi.

    Kõrge hemoglobiiniga vist peaks olema veri paksem ja seega võib tekkida trombioht, ma olen nii aru saanud, päris kindel küll ei ole, sest üle ülemise normi endal ei ole näit justkui olnud. Aga hemoglobiini näitu mõjutab näiteks ka see kui palju enne vereproovi andmist joodud on jms.

  6. Mina ostsin ökopoest Nõgeli tabletid. Mitme erineva apteegikraami peale oli väljaheide süsimust ja gaasid lisaks. Nõgeliga pole mitte mingit erinevus.

  7. Mu õde on perearst ka alati aneemikuks pidanud, aga mingi hetk lasin tal mineraalide testi teha ja tuli välja hoopis vasepuudus.

    • Ma nõustun K-ga, tehakse üks test aga ühe aine puudust võib tingida mõne muu aine puudus.

      Mina olin eluaeg aneemiline, siis aastaid tagasi leidsin mingi loodusliku preparaadi, käest-kätte veel müüdi.(ei olnud imelik ravim). Sõin purgi tühjaks ja kõik, sellest päevast peale pole mul aneemiat olnud. Apteegivitamiinidest pole ühtegi mõtet osta või tuleb kogused endal ümber arvutada. D vitamiin, mis 3000? kui on puudus alustatakse 10000, aga see on nende kõikidega nii, rohkem on vaja süüa, rohkem.

      Söögiga saab rauda ülal hoida küll. Liha, veretoidud, brokoli, läätsed. Viimased kaks on üsna võrdsed lihaga, aga midagi neist tuleks igapäevaselt tarbida.

  8. Sul on natuke mõisted sassis. Rauatase ja aneemia diagnoosimine lähtub ikkagi rauadepoost ehk ferritiinist, sina räägid hemoglobiinist ehk punavereliblede kontsentratsioonist. Kui rauatase on 115, on see väga okei näit :) Hgb puhul muidugi madal

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.