Käisime Lätis – Valmiera Depo

Käisime eile mehe ja ühe sõbraga Lätis, et ehitusmaterjale osta. Ootused olid suured. Ootasin juttude järgi lõputuna näivaid riiuleid ja valikuid, Lõunaka suurust poodi, kuhu võib konkreetselt tundideks ära eksida, odavaid hindu ja toredaid inimesi. 

Hehee, ainus ootus mis täitus oli odavamad hinnad. Ülejäänu oli täielik pettumus! Polnud see pood midagi nii üüratu. Mingitest meeletutest valikutest võisin vaid und näha. 

Seinapaneelid ja laepaneelid läksid neil kõik ühte patta ja see valik oli olematu. Tahtsin valget-heledat paneeli lakke, midagi heldat köögi kahele seinale ja valgel taustal musta suurema mustriga paneeli ülejäänud kahte seina. Aga sain hoopis ühe täpilise seina kööki, teised kolm seina saavad samad heledad sigrimigri mustriga paneelid, sest neid mida ma tahtnud oleksin kas polnud üldse või oli alles vaid katkised ja lahtised riismed. Elutoa lakke sain valged, nagu põhimõtteliselt tahtsin, aga magamistoa jaoks seal ei jagunud, ning pidin niigi olematust valikust parima valima, ehk siis hele, aga läikiva ruudumustriga. Ma ei kujuta ette kuidas see laes jääb… Olin niii pettunud, et nutumaik oli suus. Aga noh, võrreldes Eestiga oli seal paneeli valik ikkagi parem. Mitte küll selline nagu ma ootasin, aga noh, see on juba minu viga vist. Hind oli vähemalt hea. Eestis olen näinud üksikuid imelikke mustreid ja juba tavaline valge paneel maksab 5-6 euri tükk. Meie saime 3-4 euriga kätte.

Liistude valik oli põnev. Alustades tavalistest puitliistudest, lõpetades alumiiniumist liistudega, mida ma Eestis näinudki ei ole. Oli ka lahedaid värvilisi ja piltidega liiste. Plastikust liistu hinnad algasid 1.50’st tk! Täiesti kobedad liistud olid juba 2.05 tk. Üle 4 euri tk eriti polnudki midagi. Enamus jäid kahe ja kolme poole euri vahele. Eestis saime 5-6 euriga tk samasugused mis seal oli 2,50 tk. Vahe on meeletu ju! 

Seal oli tõesti ikka igast modru. Laste basseinid, mänguasjad, liivakastid, kiiged, söögiasjad, kõikvõimalik ehitusmaterjal ja tööriistad, elektroonika, mööbel, loomad ja linnud, lemmikloomatarbed, taimed, lillepotid ja üleüldse kõikvõimalikud aianduse värgid. Silmade eest võttis kirjuks ja lõpuks olid jalad ikka väga valusad ja väsinud sellst edasi-tagasi marssimisest. Mees veeretas mind vahepeal isegi käruga seal ringi, sest mu varbavahed olid katki, pea käis juba näljast ringi ja megaaaa kopp oli ees. Aga no inimesed vaatasid ja naersid, seega ajasin end ikka püsti sealt kärult. :D

Aga no need hinnad, ma ei saa üle! Näiteks täitsa normaalsed köögikubud olid alates 50 eurist. Eestis maksavad taolised soti kanti. 

Vaatasin veel näiteks veekeetjaid, sest meie vana kärakas teeb oma viimaseid hingetõmbeid (6a vana ka!) ja uueks tahan kindlasti klaasist keetjat. Eestis olen näinud selliseid ala 30 euriga, seal oli 12 euri. Normaalse väljanägemisega riidenagi oli 18 euri (või no see jalaga, mitte seina peale käiv). Üks puidust haamrimäng, mis Eestis maksab ala 15, oli seal 6,50. Laulukoer, mis Eestis on u 55 euri (?), oli seal 24. Eestikeelset sealt muidugi ei saa, aga mul oli küll lõug maani seda hinda nähes. Ma ostsin kunagi igivana 2006 aasta versiooni 15 euriga ja Depos on see kõige uuem mudel sellise hinnaga eks… 

Samas toit on enam vähem sama hinnaga. Suhkru kilo oli näiteks 88 senti, mis on vist isegi kallim, kui Eestis? Ma ei tea, ma pole ammu suhkrut ostnud… Pakk neid sinihallistujuustuga pähkleid oli igatahes 1.15, väiksed shokolaadid nagu näiteks tupla jne olid 50-80 senti. Leidsin mingit rohelist tuplat, mida ma Eestis näinudki pole. 

Ühesõnaga, osad asjad on sama hinnaga, osad on mitu korda odavamad, mõned asjad on vaid natukene odavamad ja mõned asjad on võrreldes Eestiga eurise vahega. Aga lõpuks teeb see eurogi iga asja pealt ju kena kopika. Meie säästsime näiteks oma 400 euri sell tripiga. Kui mitte rohkemgi. 

Aga no teenindus ja inimesed olid ikka paras jura, kui nüüd aus olla. Ainsad naratused mis me sealt saime, olid kaasmaalastelt. Teenindajad olid vist pigem suhtumisega, et mida sa ronid siia, kui keelt ei oska. Saan aru miks see neid pahandab, aga kui nende käive ongi pmt suures osas Eestlaste pealt seal, siis võiks juba nagu harjunud olla vist, et enamus inimesi ei räägi kohalikku keelt. Meile jalutas igatahes üle ühe Eestlasi vastu… 

Põhimõtteliselt saab inglise keelega hakkama, aga venekeel oleks kindla peale minek. Meile igatahes otsiti inimesi, kes inglise keelt räägiks. Aga no väljas kassas, kus olid kipsplaadid ja soojustus jne, seal oli küll ebameeldivad eided. Sõber meil pärast ütles, et üks oli omaette mõmisenud seal, et on vaja siis ronida siia, kui mitte millestki aru ei saa. Oligi piinlik, et ma kohalikku keelt ei oska, aga samas olin ma seal esimest korda. Ma ei ela seal püsivalt, nagu siin mõni, et elab 10 aastat Eestis, aga ikka ei ole vaevunud sõnagi Eesti keelt ära õppima. 

Me ei saanud alguses üldse aru mis seal toimub ja kuidas asjugi osta saab! Hakkasime tavaari kärusse laduma ja osadel asjadel, mis tagant tahtsime peale panna, kirjutasime lihtsalt koodid üles. Kassas siis selgus, et nii ei saagi. Me pidime endale hoopis ühe tüübi sebima, kes siis käis meil paberilipikuga järgi, kirjutas kõik koodid ja kogused üles, ning siis vajadusel maja taha tassis. Pärast kontrolliti veelkord auto läbi ja siis alles maksime. Nii on siis suurte asjadega, nagu näiteks seinapaneelid, kips, karkass ja soojustusmaterjalid. Väiksemad asjad saab sees maksta (värvid, tapeedid, liistud, pudi-padi). Meie maksimegi siis kaks korda. Ühe korra suurte asjade eest ja maja taga putkas, ning saime 20 eurise sooduskaardi, mida kasutasime siis teist korda värvide jms pudi eest makstes suures peakassas. Seal on nimelt mingi värk, et kui ostad üle 500, kuni mingi 1300 vist, saad 20 eurise kaardi. Kui ostad 1300-2500 saad 75 eurise sooduskaardi jne. Neid sooduskaarte saad siis järgneva ostuga kasutada. 

Aaa ja hindadega on nii, et üks on ilma kliendikaardita hind (kõige kallim, all valge väike kiri), teine on kliendikaardiga hind (esimene värviline hind) ja kolmas, kõige soodsam hind, on siis, kui ostad hulgi. Näiteks ühtede liistudega oli midagi sellist, et kliendikaardiga oli hind 2.60, aga kui ostad vähemalt 15tk, saad 2.05. Tegelikult pidi neljas hind veel olema, aga see on firmadele ja põhimõtteliselt pidid need siis saama osta ilma käibemaksuta, kui mingi avalduse või midagi teevad. Kliendikaardi saab tasuta, kassast. Ei pea mingit avaldustki täitma, lihtsalt lähed ja ütled: “Depo karti”. :D

Aega läks meil seal ikka terve päev. Kell 11 astusime umbes sisse ja pool kuus jalutasime välja. Aga noh, asju saime ka ikka tohhujaaaa, terve kaubik oli täis ja suur järelkäru ka. 

Kuigi sõita oli meil üsna vähe, u 160 km, võttis see aega ikka oma kolm tundi. Nimelt olid Lätis, enne Depot teetööd ja mingi neli foori olid ees, mis siis kordamööda ühelt ja teiselt poolt autosi läbi lasid. Ühe tule ootamine oli meil juba u kümme minti! 

Me käisime tegelikult seal piiri ääres alko poes ka pärast uudistamas. Sealt saime paar sellist vitaminerlsi vett, millest me jällegi kuulnudki pole. Üks oli helesinine, mingi spordi teema, teine oli vananemisvastane (haha) ja kolmas oli naha-küünte-juuste oma, tuusa helerohelise sildiga. 79 senti tükk! Annu lemmikut, Limpa kirsi-õuna mahla saime ka, 29 senti pakk. Eestis on see u 10 senti kallim. Nii mõtled, et mis see kümme senti ikka on eksole, aga kümne paki pealt on see juba euro ju ja selle euro eest saaks ta ju veel mitu pakki mahla. Või kilo õunu. 

Ma tegelikult ei kujuta ette kuidas need Eesti poolsed, piiri ääres olevad tanklad ja ehituspoed üldse elavad. Kes see loll on, kes ostab oma tavaari Eesti poolt, kui sa pmt keerad ümber nurga Lätti ja ostad sealt poole odavamalt? :D

Ma kahtlustan, et me tegelikult juhtusime sinna lihtsalt halval ajal, vahetult enne uue kauba saabumist. Piltide pealt paistis ikka palju rohkem tavaari, kui kohapeal oli. Või oli pildistatud mõnda kaugemal asuvat, suuremat Depot. Riia külje all pidavat suurem pood olema. Järgmisel korral vast läheme hoopis sinna, aga siis peab küll paaripäevase tripi plaanima, sest sõit võtab juba pool päeva. Sel korral ei tahtnud ma mitmeks päevaks jääda, sest lapsed jäid esimest korda mu emale ja see oli üleüldse esimene kord, kui ma Joelist nii kaua eemal olin. Muide, nad said super hästi hakkama. Ma ei uskunudki, et need Põrnikad minu jagu on. Minuga nad koguaeg jauravad, aga mu emaga olid inglid. Magama jäämisest ma parem ei räägigi. 15 minti ja vaikus majas, poiss jäi oma voodisse! Minuga käib see trall vähemalt tunni või kaks ja Joel jääb magama kaisus, tissi otsas. Muidu lõugab. :D

Kas teie olete kunagi Depos käinud, või plaanite minna? Kui kellelgi on veel midagi küsida või lisada, siis kommentaarides saate seda teha. :)

Comments

comments

12 thoughts on “Käisime Lätis – Valmiera Depo

  1. Valmieras on kohustuslik ka kaltsuka tripp :D
    Just Riiast tulles tegime seal peatuse. (Riias muidugi veel vingemad kohad) Hinnad muidugi seinast seina, aga laste asju sain väga ägedaid ja beebidele oli ikka ekstra ilusaid asju. Kahju kohe, et enda kutt nii suur juba :)

    • Millises (millistes) kaltsukates seal käisite? R.D.A.? Valka R.D.A. on igal juhul minu absoluutne lemmik sekkar!

  2. Nii põnev, siis on varsti remonditud akusid postitusi oodata jah :)?

    Ei tea jah mis seadus see on, et emaga kasutatakse aga kellegi muuga ollakse kukupaid ja inglid :D

    • Vaatab seda asja jaa. :)
      See pidavat tegelikult midagi sellist olema, et emmega saab laps olla tema ise, sest emme kaitseb. Võõraga aga peab hästi nunnu olema, et sind ära ei söödaks. Mingi hiigelvana sisse kodeeritud värk. :D

  3. Olen ka korra seal käinud. Kuna me otseselt midagi otsima ei läinud, pigem niisama vaatama ja uurima, siis pettuma ei pidanud. Me olime just meeldivalt üllatunud nii hindade kui valiku üle. Aga ega keegi me ootusi ka liiga üles kruttinud tol ajal ei olnud.

  4. Me käisime ka just nädalavahetusel, aga Riia omas. Klienditeenindus oli hüpersuper! Nii-nii-nii abivalmis ja sõbralik. Üldse mitte pealetükkiv, aga kogu aeg pakuti abi ja kui vaja, veeti kohe oma “kraanad” kohale ja võeti kõrgemalt riiulilt, mis vaja jne. Meil oli muidugi üks vene keele oskaja ka kaasas, aga ka ilma temata mõnes muus vahes pakuti kogu aeg abi ja kannatati meie enda suures hädas pursitud vene keel ära. Hoidsime ka meeletult raha kokku. Nt garderoobikappi riiete riputamiseks toru – Eestis 18 eurot, seal 5… Hmkmm…
    Korralikud kraanikausid kuskil 20 eurtsi. Ulme ju!? Kuna oma kodu sisustamine on suvel ees, läheme veel kindlasti tagasi. Sõit muidugi maksab, aga sääst on kohapeal kordades suurem. Btw, Lätist tasub ka palju muud osta. Just tellisime mööblit ka ja käisime sellel ka järel. Täpselt sama mudel, mis Eestis, aga sääst jälle naksti peaaegu neli sotti.

  5. Aa… ja aiatoolid 8-9 eurot. Normaalne ju!? Mitte need plastmassist käulad, mis suurema tuulega ümber lähevad, vähe viisakamad ikka, aga lihtsalt NIIII odavad!? Kahju küll, et ei toeta Eesti majandust, aga noh, oma rahakott ju :)

  6. Ei suutnud lõpuni lugeda..jube palju kirjavigu! (eestlased ja eesti keel kirjutatakse ju väikese tähega, jne)

  7. Me käime pidevalt Lätis. Nii Valmieras, kui ka Ruhjas. Maal olles pole väga vahet, kus poole toidupoodi minna, sama maa.
    Depos oleme juba nii palju käinud, et kõik vahekäigud peas, saab kiirelt käidud.

  8. Pingback: Remondist ja Lätist | Piparmynditee

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga