Elu nagu õudusfilmis, vol 2.

Väike update selle õudusjutuga seoses…

Uhh, ma ei teagi kust alustada.

Põhimõtteliselt siis on nüüd nii, et peale seda, kui ma selle õudusjutu avalikuks tegin, tuli tolle naabri vend üles korrusele koristama. Ilmselt selle pärast, et ma valda helistasin ja kurtsin, et peale laiba ära viimist on asi veel hullem, ja seda jama tuleb veel rohkem meile kaela. Ilmselt helistati talle siis ja aeti siia…
Uhh, päris kohutav ikka. Mõelge ise, peaksite oma lähedast niimoodi põrandaid pidi kokku pühkima. Jäkk.
Aga vähemalt jäi see jälkus järgi ja enam ei voolanud midagi.

Kuna katuseluuk tehti lahti ja välisuks oli ka lahti, siis hakkas õhk läbi käima ja tõmbas kõik üsnagi ruttu puhtaks. Kaasa arvatud siis meie korteri. No vähemalt köök-koridor-vets osa. Enne oli ikka nii, et elutoas võtsid sõõmu õhku ja jooksid siis kuhu vaja. Vetsus käisin ka nii, et hoidsin hinge kinni ja jooksuga… Vähemalt sain uksed vahepealt kinni panna, et see jubedus teistesse tubadesse ei leviks.

Õhtul läksime paariks tunniks kodust ära, sest nii rõve oli olla. Ma ei kujutanud ettegi, et peaksin seal korteris veel magama või, jumal selle eest, sööma.
Aga näed, ellu jäin. Õhuvärskendajad ja lõhnaküünlad on ikka head leiutised. Mitte, et oleks erilist põhjust olnud neid kasutada aga…andis kuidagi kindlama tunde, et ei saa mingi laibahaisu järsku ninna.
Üleüldse, see on väga rõve. See hais ma mõtlen. Kõik me teame ju roiskunud liha haisu? Vot, see ei olnud üldse selline. See oli hoopis selline rõverõve magus… Nagu välja tuleb, siis roiskuval verel, ja roiskuval lihal on väga erinev hais… Võehh, mul lähevad ihukarvad praegugi püsti. Magusaisu on igatahes pikaks ajaks läinud…

Igatahes. Kui Meheraas küsima läks, et mis meie seinaga saab, ütles too vend, et ala pole tema mure. Eeee…nagu what? Hallo mees, su vend voolab meil mööda seina ja ei ole sinu mure? :(
Mis siis muud üle jäi, kui Meheraas pidi kangelast mängima hakkama ja võttis kummikindad, pahtlilabida ja kodukeemia, ning asus tegutsema…
Nüüd on igatahes sein tapeedist ja … kõigest muust puhas.

Jumal tänatud, et see ei ole mingi selline tuba kus ma igapäevaselt käima peaksin. Oleks see juhtunud meie magamistoas või elutoas, siis oleks ma ilmselt … ma ei tea mida teinud. Aga õnneks on see selline väike ja suht kasutu tuba, eraldatud ka. Lihtne ignoreerida ja lihtsalt mööda käia. No kui lihtne aga no…lihtsam.

Uhh, ma hakkan pläkutama liigselt jälle.

Põhimõtteliselt arvatakse, et see mees oli purjus ja kukkus kuklaga vastu mingit teravat nurka. Ja ma julgen pakkuda, et ta lebas seal nii umbes nädala. Sest nädal tagasi (no sellest õnnetuse avastamise päevast nädal tagasi) nähti teda viimati. Ja kui ma 2 päeva enne seda vedeliku avastamist juba tundsin mingit haisu, siis pidi ta juba selleks ajaks olema selles staadiumis, et on mida haista.

Ja kui keegi mõtleb, et miks varem ei avastatud…
See mees oli üksik ja ei elanud siin 24/7. Käis nagu kuuvarjutus siin. Ma võin ühe käe peal üles lugeda korrad, mil teda üldse kuulsin üleval kolistamas või liikumas, kuigi oleme siin elanud aasta. Mul polnud õnnestunud teda isegi kunagi kohata.
Selle pärast ei osanudki keegi midagi kahtlustada ka…

Kuigi üle koridori naaber teadis rääkida, et ühel ööl oli politsei tema ukse taga käinud kolistamas. Öösel kell viis! Ja olid pool tundi jutti kella lasknud… Miks, seda ei tea keegi. Ma oletasin, et ehk mõni lähedane helistas politseisse, et ehk ei võtnud telefoni vastu vms? Aga samas, öösel kell viis…?
Ja mingiaeg siis olid päeval uuesti käinud, aga ikka ei midagi.
Ma praegu mõtlen, et oleks keegi vaevunud end siia kohale ajama, oleks see shokk meile jaoks äkki üldse ära jäänud…

Comments

comments

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.