Kolimine is a bitch

Nüüd on lõpuks tulnud ka meil aeg oma kompsud kokku korjata, korteri elule lehva-lehva teha, ning end päris oma majja sisse seada. Lõpuks! Olen seda päeva oodanud hetkest, kui oma kodinad siia korterisse sisse vedasime. Sest ilmselgetel põhjustel pole see koht, kus tahan elada laste, koerte, kasside ja kõikide muude elukatega, keda mul võtta ei lubata, sest mingil imelikul põhjusel arvab mees, et kassist ja koerast on küll… Mina lubasin talle aga vastutasuks Annust teha loomahullu, kes talt ilmselt oma esimese täislausega näiteks jänest nõuab. Täiesti adekvaatne ju?
Igatahes. Järgmine nädal, umbes täpselt sel samal ajal, kolime me siit põrguaugust minema. No ‘põrguaugu’ all mõtlen seda korterit, mitte seda väikelinna, kus hetkel pesitseme. Aga ikkagi, jeeeeeeeshhh!

Olgu-olgu. Ükskõik milline see korter ka välja ei näeks, ükskõik milline poleks see sisustus siin olnud ja kõik muud jutud, on see koht kuhu tõime oma esimese beebi. See on Annemaia esimene kodu. Ja mingil uskumatul põhjusel on mul siit tegelikult võrdlemisi raske lahkuda. Ma ei välista, et muutun enda järel viimast korda seda ust sulgedes päris sentimentaalseks, ning poetan pisara. Või paar.

Aga hetkel… Kelle kuradi mõte see oli nädal varem pakkima hakata? Et nagu päriselt…? Miks ma ometi selle vea JÄLLE tegin. Kas ma siis tõesti ei õppinud eelmisest korrast mitte midagi? Oehh… Igatahes nüüd on mul köök, magamistuba, elutuba, külaliste tuba, lastetuba ja kõik muud võimalikud toad täidetud poolikult pakitud kastidega. Vähemalt sel korral on meil kaste. Eelmisel korral toppisin ma KÕIKE suuuuurtesse 250 liitristesse prügikottidesse. Ja siis elasime nende kottide otsas terve nädala. Ning mina jõudsin enamuse neist kottidest lahti tassida, sest mul oli midagi vaja ja mul polnud enam absoluuuuutselt aimugi kuhu ma selle asja panin. Lühidalt öeldes – katastroof.
Sel korral olen veidikene organiseeritum, ning pakin kõikvõimalikud asjad kastidesse ja sildistan ära. Kolimine on minusugusele kontrollifriigile päris raske aeg…

Kui tol korral kolisin ma ainult kahe väikse toa sisu ja meid oli ka ainult kaks (no pluss kaks karvast tegelast), siis sel korral on asju… rohkem. Väääääga palju rohkem. Mul läheb silmade eest kirjuks, kui sellele mõtlema hakkan.
Mõtlesin midagi alguses, et ah mis see siis ära ei ole. Tavaar kasti, silt peale, teibiga kinni ja olemas. Aga oh ei kullakesed. Nii kergelt see juba ei lähe. Kas te teadsite, et mul on kolm kilekotitäit kilekotte? Nagu… miks ometi? Või miks olen ma alles hoidnud teatri piletid aastast hui-enam-teab-sest-kuupäevgi-on-juba-kustunud? Ning siis muidugi kõik need nipet-näpet huiamuiad, millega sa ei oska mitte kui midagi teha, aga samas ära ka nagu visata ei taha. Sodisahtli sisu ühesõnaga. Mul on näiteks Vanilla Ninja kaelapael, mille sain…kuskilt ja siis igast küünlad ja seebid ja magnetid ja pliiatsid ja tikutopsid ja vanad võtmed ja käepaelad, mille lasin meile teha, siis kui meil mehega sai vist… kaks aastat koos oldud (?) ja ja… nodi. Selliseid aardeid sain ma ainuüksi juba köögist terve karbitäie. Mul pole aimugi kuhu ma selle väikse sodi kõik uues kohas panen. Mul on tõsine horderi probleem, heeeeelp?

Kui ma hoolega pakiksin, saaksin ma asjad maksimaalselt kahe päevaga kokku, aga ei, mul on vaja sada aastat enne alustada, et saaks ikka pool elu kastide otsas elada.
Mu ema pidi järgmisel nädalal last vaatama tulema, et ma saaksin rahus pakkida, sest muidu on nii, et mina pakin kokku ja teatud kahejalgne pakib jälle lahti tagasi. Vabalt oleks võinud alles siis alustada, kui ema siia jõuab. Aga noh, mis ma teha saan ma olen elevil!

Tegelikult tahtsin ma alles uuest kodust blogida, aga kuna ma ei tea kas ja kuna sinna alles neti saab, siis mõtlesin, et mis siin ikka. Jagan vahelduseks teilegi häid uudiseid.
Alguses unistasin sellest, et teen sellise postituse kus teavitan teid lausa kahest imelisest ja suurest uudisest, aga seda kuidas selle esimese uudisega läks, saite juba nädal tagasi lugeda kahjuks.
Peale viimast postitust oligi kuidagi raske uuesti midagi kirjutada, sest kõik tundus justkui tühine, või ma ei tea. Kuidas sa ikka peale sellist uudist laivi lendad ja näiteks oma hiinast saadud kraami näited, eksole? Aga noh, kõik mis ei tapa, teeb tugevamaks, või midagi sellist…

Aga jamh, seoses uue koduga, siis meil oleks nii-ii-ii palju asju vaja, aga me oleme end sel kuul nii emaseks juba maksnud, et sööme ilmselt ülejäänud kuu mehega makarone. :D Aga see ei takista mind suurelt unistamast ja kui ma mingipäev viitsin, siis teen väikse wishlisti ka. Ja mind üldse ei huvita, et teid e huvita. Ma ikka teen. :D

Kas teil on kodus sodisahtel, või kaks, kuhu poetate asju, mis nagu kuskile mujale ei sobitu? Mida põnevat sealt leida võib? Millal teie viimati kolisite? Kas teil on häid ideid, kuidas see kergemalt üle elada?



 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

Comments

comments

63 thoughts on “Kolimine is a bitch

  1. Wow, kas te ostsite maja siis kohe? Kas saite pangalaenu või kuidagi muud moodi? Igal juhul palju palju õnne! Nii vahva uudis! (Kuigi pakkimine ja lahtipakkimine sakib ikka täiega, eriti, kui on 100 000 lapseasja ka veel :D)

    • Jah, ja täitsa enda jõududega. Selles mõttes, et emme-issi ei aidanud. Saime diilile omanikuga. :)

  2. Mul on Teie pärast ülihea meel!Oma kodu ja veel eriti maja..on lihtsalt niii mõnus!Pakkida ja kastide otsas ei meeldi mulle ka elada, samas mulle laste kõrvalt pigem sobib tööd pikema aja peale jagada, sest nende kõrvalt on tavaliselt raske just siis midagi teha, kui ise nii arvan..Osadel päevadel pole mul endal ka väga motivatsiooni:D

  3. Alustame ka kolimisega septembri lõpus-oktoobri alguses. Maal tuleme linna, kummalegi see ei meeldi aga no elu on selline hetkel. Aga küll me mõne aastaga endale maja leiame ja saame. :)

  4. Nn sodisahtlit mul pole, sest mul on kodus ainult KAKS sahtlit. Kuna need on riidekapi küljes, siis hoian nendes pesu ja muid asju sinna ei topi. Mõttetut tavaari ma alles ei hoia ja viskan lihtsalt minema. Ma pole lihtsalt sedasorti inimene, kes kõik alles hoiaks.

    Kolisin alles selle kuu alguses ja tean, kui õudne kaos see olla võib. Meie nimelt kolisime majast korterisse ja ma ei suutnud otsustada, mida võtta ja mida jätta. Noh, lõpuks sain valikud tehtud ja riiulid siin korteris on üsna tühjad. See-eest majja jäi veel igasuguseid asju, mis ka sealt kunagi ära tooma peab. Kuhu ma need küll panen?! :D

    • Mina olen lihtsalt liiga sentimentaalne inimene vist, sest kuidaaaaas ometi ma viskan ära meie esimese ühse bussisõidu piletid või selle südame kujulise kivi, mis me romantikat tehes leidsime. :D

  5. Kuidas nüüd nii järsku siis maja saite? Kas ostsite või üürikas? Ei noh, väga lahe igal juhul!

  6. Tore uudis! Ma usun, et enamikel inimestel on kodus sodisahtel. Minul on nt. karp, kuhu ma igast sentimentaalse väärtusega asju kogun. Seal on näiteks 2 südamekujulist kivi!!! , hunnik kontserdi-ja teatripileteid ning mingeid voldikuid. Ära neid ka ei saa visata, sest kuidagi kahju hakkab :D

  7. Näita pilte ka majast, tundub põnev :) Kas nii heas korras kõik, et kannatab otse kohe sisse kolida?

    • Jah, heas korras on. Mõned nipet-näpet asjad, et ilusam oleks aga üldiselt on kõik väga tip-top. Minu arvates vähemalt. Ega ta mingi loss ei ole, aga noh. Normaalne ja hubane.

    • Nii mõnus :) ja küll tuleb see teine pisike inimene ka varsti, kodu ju ootamas juba :) ja ehk isegi oma tuba :)

    • No oma tuba tal veel ei oleks, see tuleks teisele korrusele, mis on vaja alles korda teha ja nn ”ehitada”. Aga põhimõtteliselt küll jah. :)

    • Ma kardan, et mitte eriti. Kui oleme end täielikult sisse seadnud, mööbli ja muud jutud välja vahetanud, ehk siis… Aga ei luba midagi kindlalt. :)

    • Võiks ikka alguses ka näidata pilte, et pärast oleks VAU võrdlusmoment, et millega te hakkama olete saanud! Igatahes palju palju õnne teile! (:

    • See ei ole nii halvas seisus, et saaks mingit wäuu momenti eriti. Aga eks ole näha, hetkeolukorra pildid on mul olemas. Ehk kunagi hiljem, kui oleme end täielikult sisse seadnud, näitan kahh midagi.

  8. Palju õnne oma kodu puhul!

    Mina olen tõeline antiromantik ja rada prügikasti juurde on mul õige sügavaks tallatud. Mul on selline reegel, et kui mõni uus asi majja sisse tuleb, tuleb mõni vana kohe majast välja saata. Mees on mul selle eest minu täielik vastand. Kui me teda tema poissmehekorterist meie esimesse ühisesse pessa kolisime, siis tuli näiteks voodi alt välja oma viis aastat vana 3-liitrine hapukurgipurk…

    Ja kolimise inner bitch lööb tõeliselt välja alles siis, kui tuleb asju lahti hakata pakkima. Ma leidsin vist kaks aastat peale kolimist ka panipaigast veel ühe lahti pakkimata kasti.

  9. Väljast võid ju ikka pilte näidata, või vähemalt rääkida kus kohta läksite.. linna serva või puhta maale või metsa jne jne :)

  10. Mina kolisin 2 aastat tagasi oma majja.. Tean, mida tunned – ootusärevus ja rõõmutunne. :)
    Sodsahtlit ennast eraldi mul ei eksisteeri, kuid sahtlis on karp, kus sees on kõikvõimalik pudi-padi. :D
    Õnne Teile Oma Kodu puhul! :)

  11. Te pangalaenu ei v6tnudki?
    Kuidas saite k6ik korraga välja ostetud, oli teil paarkümmend tuhhi kohe nii muuseas v6tta? Või saite omanikuga kokkuleppele, et järelmaksu peale? Siis see pole ju veel päris teie oma!?
    Ja kas lased kummituse küttidel ikka ennem majas vaadata ka igaksjuhuks?
    Ma kusjuures olen aru saand, et oled maahingega inimene, a ikka ostsite linna maja, kus iga külje pealt vahib naaber üle aia..

    • Kuna kuskile päris metsa ei tahtnud/saanud kolida, siis sobib vägagi hästi ka see maja. Me peame lihtsalt suuure ja kõrge aia ümber ehitama ja voilaa.

    • Tavaliselt linnades on piirid ees kui kõrget aeda võib üldse ehtitada, lihtsalt teadmiseks :)

    • Jaaahh.. Linnas paraku tuleb sellega arvestada, et tohid teha selle aia vastavalt nõuetele..

  12. Ma tahaks ka kuulda seda maja ostmiseni jõudmise lugu. Me oleme hetkel veel mehega selle suure küsimärgitaga KUIDAS . :/
    Tahaks ka juba korterist välja saada ja omad kodinad lapsed ja loomad maale pakkida.. (A)

  13. No näed!!! Ongi väga positiivsed uudised seekord! Mul väga hea meel teie üle. Eriti kui te ise olete oma otsusega ja valikuga rahul! Muidugi teise korruse väljaehitamine ei ole kökimöki aga vast saate sellega hakkama :) ja nüüd ruttu majast pilte klõpsima sest uudishimu tapab! :)

  14. Ma kolisin viimati natuke üle kahe aasta tagasi ja olin siis umbes 7ndat kuud rase. No see oli tõeline nightmare. Kuna kolimine tuli suht äkki siis mina pakkisin korteris asju kokku ja mehed siis tassisid. See oli ikka tore terve päeva töö, lõpuks olin omadega totaalselt läbi. Uues kodus võttis asjade lahtipakkimine oma 2 kuud aega. Küll oli tore aeg ja loodan et ei pea seda enam kunagi kordama :-)

  15. Appppi, kuidas inimestele meeldib teiste rahakotis tuhnida! Mis see teie asi on, mis moodi nad on võimaldanud endale maja osta, olgu see siis pangalaenu, tööboonuse, lotovõidu või muu variandiga.
    Kohati kumab kommentaaridest läbi, et nad tahavad lihtsalt halvustada, millise majavaliku tegite. Palun ära jaga neid pilte, enda hingerahu huvides. Tublid inimesed olete, palju edu!

    • Alati leidub inimesi, kes nõmedaid kommentaare jätavad, vahet ei ole kas sa ostad uberiku metsaservas või lossi merevaatega, ikka leidub jeegi kes si#asti suudab öelda (ja ma ei mõtle seda ainult sinu puhul nii olevat).
      Kui mina oleksin sinu olukorras praegu jagaksin pilte juba ükskõik millisest peldikust, peaasi, et on oma. :D

      Edu igatahes, sest kui juba majja kolite, ei lõppe töö enam iial.. ;)

    • No eks ole näha. Maja üldist vaadet näeb uues postituses. No, et millised toonid ja esemed. Aga täis tuuri ma vasti ei tee. Aga kes teab. Kui eriti hästi kõik välja kukub, siis ehk näitan kah. :)

  16. Väga hea uudis ju! Meil käib maja remontimine, ootan seda hetke, mil öeldakse, et nüüd võib asju pakkima hakata ja sisse kolida. Tõenäoliselt alles jõuluks. Aga, its all worth it :)

    • Mul suva kui mõni nupukas välja selle nuuskis, peaasi, et mingid saikod mulle ukse taha ei tule. :D

  17. Nii tore uudis, õnne teile uues kodus!

    Mind ootab kolimine ees septembri lõpus ja hetkel takistab mind pakkimast vaid see, et mul pole pappkaste :D

  18. Well done! Alles mølisesid et oh mis uus laps ja küll kukuti õpetama. Nüüd aga rõhutavad, et LÕPUKS KA MINGI hea uudis. Esiteks on inimesed kadedad ja teiseks lapse saamine on iga perekonna enda ühine otsus- mitte anonüümse jobu pärast laskma enda tuju rikkuda. See ei puuduta tädi, onu ega vanaema kui saate ise hakkama. Kyll jõutakse kõike inimesed! See et juhilube pole, on mingi hull probleem. Aa ja see et lausa vägisi suunatakse kooli ja jumal teab kuhu- iga inimene teab ise kuna ta mida teha tahab. Ilusti panid ära neile raiskadele peale negatiivne postitust. Søøgu sitta ennasttäis loodrid. Olge tublid ja pidage meeles, te olete tublimad kui 80 prossa sinu blogi kommenteerijatest. :)

  19. See maja on küll väga naiss ju :D jumala eest ärge seda viga tehke, et võtate põranda üles ja soojustate ja panete näiteks laminaadi, meie tegime selle vea ja ma igatsen nüüd nii väga seda ilusat täispuit põrandat , tervelt seda kätte ei saanud :( ja jala all on laminaat palju külmem näiteks, kui soojustamata puitpõrand :) lihtsalt kerge soovitus. Tundub, et esialgu polegi kiiret remondiga, kuna vägagi elamiskõlblik elamine :) Saun on kõige mõnusam asi, mis peab lausa olema majas !!!! Ahjaa, tahtsin nii palju ka veel õelda, et kui keegi selle otsuse kohta rutakas ütles, siis ma ütleks, et oli ka aeg :D !!! :) tubli perekond :)

Vasta K-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.