Kui ma kunagi rääkisin sellest, et tahaksin tegelikult veel lapsi, saatis üks lugeja mulle lingi, kus oli välja toodud 20 probleemi, mis esinevad 3 lapse saamisega. See tundus naljakas, aga kui nüüd järele mõtlema hakata, siis on seal siiski asju, mis hakkavad meie majas parajalt keerulised olema.
Mul on rohkem lapsi, kui käsi. Ma ei kujuta hästi ettegi, kuidas ma hakkan nendega väljas käima. Hetkel on raske Annutki kantseldada, rääkimata siis veel kolmest või neljast kõndivast, aga mõistust mitte omavast põnnist. Sa võid ju rääkida ja selgitada, aga 4-aastaselt ei saa ülemäära palju ju oodata, ning alati peab olema valmis ootamatusteks.
Kui Joel alles sündis, olin vägagi tänulik, et olin soetanud kaksikutekäru. Kasutaksin seda nüüdki Joeli ja Mannateraga, aga Mannatera sünnib nii talvisel ajal, et see käru jääb liiga paljas. Sel on nii mõttetu ”kaarvari”, mis ei kaitse õieti päikesegi eest, rääkimata siis veel talvekülmast. Imikut ma sellega igatahes sõidutada ei saa. Samas uut käru ei tahaks ka osta, kui just mingit väga head pakkumist ette ei juhtu. Annu ja Joeliga kasutasin ma seda kaksikutekäru umbes täpselt selle ajani, kuni Annu kaks sai ja õues ilmad külmaks läksid. Nüüd kõnnib ta pikki ringe (ok, u 3 km) ise, aga ikka hakkab ta vahel lambi kohapealt jooksma ja võib sõiduteele tormata, seega ma ei kujuta ettegi mis saab siis, kui mul on kaks (kolm) last, kes kõnnivad käru kõrval ja kummalgi õieti aru peas pole. Kaksikutekäru + mingi iste käru külge, tundub igatahes kõige turvalisem variant. Või pean ma nad rihmadega kokku siduma, ma ei tea. :D
Ja tegelikult on mu Hartan ka suhteliselt läbi omadega. On ta siiski juba kolme last sõidutanud. Õnneks on läbi vaid kaarvari (valge nahk on koledaks kulunud) ja raam on siiski täitsa heas korras. Küsisin ka Kärusõltlaste grupist nõu, ning seal soovitati sellist kohta nagu ”VankriPai – Ilusalong vankritele”. Vaatasin seal ringi ja tundub, et 25-75 euri eest võiksin ma selle naha nende juures korda saada. Peakski järele uurima…
Hästi lähedale kaissu mahuvad vaid kaks last, sest noh, mul on vaid kaks kaenlaauku. Ja kui nad on kõik nii tillukesed, siis tahavad ju kõik olla need kõige lähemal asuvad põrnikad.
Emme kõrval saavad istuda vaid kaks. No õnneks on hetkel suurem hitt siiski issi, seega äkki joppab ja kaks tükki on nõus ka issi kõrval olema.
Voodi jääb väikseks. Meil on 180cm voodi ja me magame seal neljakesi. See on tõesti nagu magaks samas voodis kahe kaheksajalaga, kes parasjagu oma autovõtmeid taga otsivad. Te ei taha teadagi mitu korda olen ma ärganud selle peale, et kellegi varbad on otsapidi mul ninaaugust sees. Lisades sinna veel kaks kaheksajalga…eeee, pöörane. Keegi kolib siit voodist igatahes välja ja need ei ole meie mehega!
Lapsed on igalpool lisakulu. Ujumine, spad, hotellid, lendamine jne. Iga lapse pealt pead midagi juurde maksma.
Paljud lauamängud jäävad pereõhtult kõrvale, sest mängijaid on rohkem, kui neli. Issand, milliseid mänge saab üldse kuuekesi mängida?
Köök ja söögilaud jäävad väikseks. Hetkel mahume me oma laua taha täpselt ära, neli inimest = neli tooli. Aga juba praegu pean ma iga päev lauda seina äärest eemale liigutama, et kõik ilusti ära mahuksid. Tavaliselt on see laud mul vastu seina lükatud, et rohkem ruumi oleks ja keegi sinna vastu ei jookseks. Meie köök värdjalikult väike! See maja on üldse niiiii ebaloogiline. 34 ja 36 ruudused elutuba ja magamistuba, aga köök on kõigest 12 ruutu, miinus suur puupliit. Meil on vist vaja mingit ülimalt hästi kokku klapitavat lauda. Kõlab nagu kallis eritellimus. Jeeee…
Musta pesu kuhjad hakkavad olema kolm korda kõrgemad. Juba praegu pesen ma iga päev pesu, sest üks mees vahetab minimaalselt kolm korda päevas riideid, plika on vähe kokkuhoidlikum ja piirdub ühe või kahe komplektiga. Pluss riidest mähkmed, meie enda riided, voodipesud ja rätikud, mida ma kasutan põhiliselt kellegi kuse kokku pühkimiseks, mitte mõne miniinimese kuivatamiseks. :D
Elektri- ja veearved suurenevad veelgi. Kunagi ammuammu, kui me veel mehega kahekesi olime, olid meie arved kõik kokku ca 100 euri. Oi need vanad, head ajad! Rääkige mulle veel sellest kuidas lapsed ei tekita lisakulusid.
Suurem auto! Jumal tänatud, et meil juba minivään olemas on, muidu peaksime ka autot vahetama. Või noh, tegelikult oleks meil uut autot ikkagi vaja, sest see 99 aasta pannikas teeb oma viimaseid hingetõmbeid ja ma ei kujuta hästi ettegi, et me veel 5 aastat sellega sõidetud saame. Kui ma nüüd väga mööda ei pane, siis viimane jutt oli see, et välja on vaja vahetada sidurikettad (350 euri) ja põhja alt on vaja ära lappida mingi auk (ala 50 euri). Hüvasti Lätti shoppama minemine vist.
Oma aeg – eeee, misasi see veel on? Ööpäevas pole piisavalt tunde. Keegi on alati üleval ja/või nutab, ning mina võin ilmselt oma akude laadimise aja julgelt graafikust maha kriipsutada. :)
Ma koristad ja koristad ja koristad, aga lõppu ei paistagi. Mul on juba praegu kohati selline tunne. Ühes otsas lõpetan ja teisest otsast võin juba uuesti alustada. Ükskõik kui mitu korda ma põrandaid puhastan, leian ma ikkagi kuskilt mõne saiapuru hunniku või maha aetud veeloigu. Ühe riiuli korjan kokku, ning enne kui olen teise riiuliga poole peale jõudnud, on eelmine riiul juba uuesti tühi.
Mul ei jagu igalepoole piisavalt silmi ja käsi. Mul on igatahes tunne, et keegi unustas Joeli sündides mulle lisapaari kaasa pakkida… Keegi jääb paratamatult kahe silma vahele ja ma ei saa end pooleks rebida, et takistada kõiki lapsi midagi korda saatmast. Toon kohe näitena midagi omalt nahalt. On õhtusöögiaeg. Annu on kohe veekannu ümber tõmbamas, samas kui Joel upitab end üle söögitooli ääre, et oma kastmeste kätega kardinat haarata. Või siis see kord, kui ma pesin vannitoas ühe lapse nägu, samal ajal sõi teine elutoas plastiliini. Järgmisel päeval pidin südari saama, kui selle teise mähe sinist sitta täis oli. Ta oleks nagu smurfi ära söönud! Kas ma pean jätkama? :D
Aga noh, sellistel probleemidel on kombeks justkui iseenesest laheneda, seega ma väga ei muretse. Nagu elu juba korra on näidanud, siis ma muretsen alati täiesti valede asjade pärast. Enne Joeli sündi muretsesin ju ka paari asja pärast, aga hiljem selgus, et oleksin pidanud mõtlema hoopis teistele probleemidele. Tol ajal ma neid veel ei näinudki.
Millised muudatused teie peres toimusid, kui perre lisa tuli? :)
Lisaks tuletan teile meelde, et EBA hääletus käib ikka veel ja ma ootaksin meeleldi teie hääli. Iga IP pealt saab hääletada koguni 5 korda, seega kui tunnete, et olen teie häält väärt, palun pange see minu poole teele eba.marimell.eu. Olen pere- ja beebiblogide kategoorias, ning iga hääl loeb! Aitäh! :)
