Monthly Archives: aprill 2017

Võitluses allergiatega

Posted on by
10

Kuna viimasest allergia teemalisest postitusest on nüüd veidi aega möödas ja vahepeal on nii mõndagi muutunud, oleks vast aeg teha uus postitus.
Nimelt olen ma vahepeal saanud uut kraami, millega Annemaia kassi-, koera- ja tolmuallergia vastu võidelda, ning ma usun, et see võiks veel mõnda allergikut aidata. Mainin kohe ära ka, et olen need asjad kõik oma rahaga ostnud ja tasulisest reklaamist pole siin haisugi.

Esmalt soetasin omale K-Rautast 99 euriga Kärcher sc2 aurupuhasti, et tolmulesti tappa ja põrandaid paremini pesta. Tolmuallergia puhul on just märg puhastus kõige tähtsam! Seega olen ma sellega nüüd siin iga jumala päev ringi lennanud. Täitsa rõve, kui räpane meie põrand on. Iga päev koristan, aga ikka läheb lapp jube mustaks, nagu põrandad poleks mitu nädalat vett näinud. Esimesed korrad olid vapsee õudsad – sain ainult pool tuba pestud, kui lapp oli juba must kui öö ja pidin selle välja vahetama. Eks see kuum aur hakkas vaikselt seda kogunenud mustust lahti sulatama, mis tavalise põrandapesu käigus kätte saamata jääb. Ja mainin ära ka, et ei, me ei ole mingid räpakotid ja ma pesin enne ka neid põrandaid ikka mitu korda nädalas.
Ainus nö miinus minu jaoks selle masinaga on see, et puhastamise ajal tuleb koguaeg käepidet all hoida. Minul hakkasid esimestel päevadel käed igatahes natukene valutama. Nüüdseks olen vist ära harjunud juba, sest enam ei pane seda väikest asja nagu tähelegi. Miinusena oskan veel välja tuua selle, et masina juhet pole väga kuskile kerida ega panna, sest puudub automaatne tagasi kerimine vms. Kuna mul seisavad masinad koridoris nagi all, siis keeran mina tavaliselt juhtme lihtsalt kokku ja riputan otsapidi nagisse. Parem ikka kui maha vedelema jätta.
Aga lisaks põrandatele olen ma aurutajaga puhastanud ka aknaid, pliiti, duššikabiini, kraanikausse, peegleid jpm. Ei pea keemiat kasutama ja palju nühkimagi, et kõnts juba kaoks. Toimib nagu ime!

Järgmisena lasin oma vennal meile välismaalt uue tolmuimeja tellida. Alguses tahtsin Thomas Aqua Pet and Family masinat, sest seda kiideti igalpool. Pidavat allergikute majja väga hästi sobima, sest sel on veepaak ja hepa filter, mis ei lase ühelgi tolmukübemel õhku tagasi lennata ja hoiab ilusti kõik enda sees lukutaga. Aga kuna Pet and Family masin oli seal peaaegu sama hinnaga mis Multi Clean X10, mis lisaks tolmu imemisele võimaldab ka samaaegselt põrandaid pesta, lasin vennal endale hoopis selle võtta.
Hinnavaatlus.ee järgi tundub, et Eestis maksab see masin kõige vähem frog.ee poes ja hinnaks on tal hetkel 359 eurot. Kõige kallim on see aga e-kauplus.ee’s, seal maksab see lausa 615 eurot! Mina sain oma masina igatahes 284 euroga, ning selle hinna sisse on veel arvestatud ka transport
(ala 15 euri). Ei saa vist kurta? :D
Ja ma olen selle masinaga ikka superrahul! Meie vana tolmuimeja sabas kõndides võis lausa oma silmaga näha, kuidas tolm tagasi õhku lendas. Selle masinaga aga seda muret pole. Õhk on kohe palju värskem ka peale koristamist. Ja mis peamine – Annu saab koristamise ajal samas toas olla, ilma, et ta siis õhtul jälle tulipunane oleks. Vanasti oli ikka nii, et pidin lapse kodust ära saatma, et tema selle tolmumöllu sees ei oleks. Nüüd võib ta kasvõi tolmuimeja taga roomata ja seda õhku sisse ahmida, ilma, et allergia sümptomid hulleneksid.
Veidi ebamugav on ainult see, et erinevaid otsikuid ja totsikuid on masinal päris mitu. Mina pidin nende jaoks lausa väikse kasti võtma ja hoian neid nüüd sahvris riiulil, sest tolmuimeja enda külge saab panna vaid kaks otsikut (ega rohkem ei panekski sinna ju). Masin ise on ka jube suur ja raske. Aga see ei anna üldse tunda, sest masinat tõstma väga ju ei pea. Veereb ta sulle ilusti oma nelja rattaga igale poole järgi. Eks see veepaagi puhastamine ole ka tüütu ja võtab mõne lisaminuti aega, aga mis teha, kui muudmoodi väga ei saa. Lapse tervise nimel olen nõus need minutid ju ”kulutama”.
Põrandapesu otsikuga on muidugi nii, et aurutajaga pesemise vastu see ikka ei saa. See teeb rohkem põranda nagu märjaks ja imeb selle vee lihtsalt sisse tagasi, kui peseb. Aga noh, kui ma olen laisk ja ei jaksa kahe erineva masinaga samal päeval möllata, keeran tolmuimejale just selle peseva otsiku otsa ja koristan nii. Teeb ka ilusti oma märja pesu ära, lihtsalt päris ‘põrandapesuks’ ma seda ei nimetaks.

Lisaks uutele masinatele, tellisin ma medical24.ee’st ka paar vedelikku, mis pidavat aitama allergiaid kontrolli all hoida.
Esmalt muidugi PetalCleanse, mida mulle siin kommentaariumis soovitati. Ma ei oska omast kogemusest veel väga öelda, kui hea see asi on, sest Annu kassiallergia on tühine, võrreldes tema tolmuallergiaga, aga loodan, et abiks ikka. Nii palju kui ma igatahes lugenud olen, kiidetakse seda taevani.
Toimib see nii, et korra nädalas tuleb kass selle vedelkuga kokku määrida ja see eemaldab siis karvkattelt allergeenid. Ühtlasi sisaldavat see ka karva hooldavaid aineid ja on loomale täiesti ohutu, kui ta end lakub ja peseb. Võib kasutada ka loomatittede peal. Üks pudel seda ainet maksab 14.90 ja sellest pidavat jätkuma ühe kassi jaoks mitmeks kuuks. Sarnast vedelikku on ka koertele.

Siis võtsin veel sellise vedeliku, nagu AirCleanse. See pidavat siis vähendama õhus lendlevate allergeenide hulka. Kasutusjuhend ütleb, et seda tuleb esimese kahe nädala jooksul pihustada kaks korda nädalas, hiljem korra nädalas, üks pihustus toa viie kuupmeetri kohta ja 2-3 tunni pärast kõik pinnad puhastada. Mina ei tea palju ma kuskile tuppa pihustama pean, seega lasen ma suht suvalt. Iga sammu-paari tagant teen pihustuse ja tundub, et funkab küll. Kappide pealsed tunduvad igatahes küll tolmusemad ja karvasemad, kui enne. Mina oma peaga mõtlen, et see tähendab siis, et asi töötab ja see eemaldab õhust tolmu ning karvad ja need kukuvad maha, et ma need kokku kraamida saaksin. Hind on muidugi ühel 250 ml pudelil ka krõbe, 19.90.

Kolmanda vedelikuna võtsin HomeCleanse , mida kasutatakse mööblil ja tekstiilmaterjalidel, näiteks madratsid, diivanid, padjad, tekid, kardinad, vaibad jms. 4 pihustust ruutmeetri kohta, 2-3 tundi võiks kuivada ja siis korralikult tolmuimejaga üle tõmmata. Mina sain oma patjadest igatahes HAIGE koguse tolmu kätte, kuigi olin neid just õues kloppinud. Mul on tänu veepaagiga tolmuimejale ju nii hea vaadata kui palju tolmu kuskilt tuleb. See on kohe hirmus, kui aus olla. Hind on ka muidugi jällegi sama krõbe, nagu eelmisel vedelikul – 19.90.

Tegelikult on Bio-Life sarjas veel neljaski vahend, aga mina ei raatsinud seda tellida, sest ma ei näinud sel suuremat mõtet. Aga ehk on kellelgi vaja. Tegu on FabriCleanse’ga ja toote kirjeldus lubab nii – FabriCleanse™ pesulahus puhastab riided rohkem kui 90% ulatuses allergeenidest ja tolmulestadest nii kuuma kui ka külma veega pesemisel. Denatureerib ja neutraliseerib lemmikloomade allergeenid, tolmulestad ja õietolmuterad, mis põhjustavad inimestel allergilisi reaktsioone. Hind on jällegi 19.90

Kui osta kõik neli toodet korraga, saab soodushinna – 62.50. Ka kahe ja kolme kaupa ostes saab väikse sooduka, aga kahjuks ei ole neil hetkel olemas seda kolmest kompotti, mida mina kasutan. Seega pidin mina ostma ühe kahese komplekti ja kolmanda eraldi juurde valima. Aga noh, parem ikka kui kõik kolm eraldi ostes. Ja no postikulu on ka minu arust ülemõistuse. Neil võiks ikka olla automaadi teenud ka. Minul tilkusid küll silmad verd, kui pidin transpordi eest 7 euri veel juurde maksma. Automaati oleksin ju kolmega saanud.

Kokkuvõttes olen ma igatahes oma masinate ja värkidega väga rahul, sest Annu tervises on ka juba muutusi märgata. Nüüd on neid koledaid katki kratsitud jäsemeid ikka palju harvem näha ja lapsel on tuju ikka palju parem. Ma loodan, et siin oli mõnele allergikule ka uut ja head infot. Need vahendid tunduvad imehead ja on kindlasti katsetamist väärt.

Kasutan võimalust ja ütlen, et ma tegin hiljuti facebooki sellise grupi ka nagu ”allergikud”, sest mina enne ei leidnud selleteemalist kohta ja mõtlesin, et nii hea oleks ju kogemusi jagada ja üksteisele toeks olla, seega liituge ikka sellega ka. :)

Siis kui kogu see blogimaailm mul üle keeb

Posted on by
16

Mul on viimasel ajal tunne, et ma ei oskagi enam blogija olla. Just oli mingi teema koostöödega, et üks tüüp kirjutas ala 15 blogijale täpselt sama kirja ja soovis oma just turule tulevat toodet reklaamida. Mina olin naiivselt hurraaga kohe nõus, sest toode tundus lahe ja miks mitte? Kui ma niikuinii kirjutan, siis mis mul häda see üks postitus mingist asjast teha? Ma ei mõelnud vapsee, et küsiks lisaks tootele veel ka raha. Ma ei ole mitte kunagi veel ühegi nö ‘reklaami postituse’ eest mingit raha julgenud küsida, sest noh, mida mina väike mutukas ikka küsin või tahan. Kuigi nii võttes on ju ‘töö’ sama, mis poppide blogijate puhul. Mina pean ju samamoodi võtma aja, et pildistada, töödelda, mõelda kuidas kirjutada, kirjutama, postituse üle vaatama, vastama kommentaaridele ja vahel ka tegema loosimise, loosima asja välja, kirjutama sellele inimesele, et ta võitis ja asja (OMA raha eest) kellelegi saatma jne. Aga sellest reklaamist firmale tulev tulu on ju ka erinev. Ma ei saa ju eeldada, et keegi maksab mulle, kui paari tuhande klikiga blogijale, sama raha mis mõnekümne tuhande klikiga blogijale. Aga samas on ju tõesti lame end ka mingi 10 euri eest nö ‘maha müüa’. Aga jällegi, ma ei ole seda kunagi nii võtnud. Ma ei olegi eriti vastu võtnud asju lihtsalt sellepärast, et pakutakse. Ikka on mulle endale ka see asi huvitav olnud, mis siis, et see maksab võib-olla 10 euri, või vähemgi.

Kujutate ette, ma ei oska isegi blogiga kerjata! Kuna Joelile on kiiiiiremas korras uut turvatooli vaja, siis ma mõtlesin, et kirjutaks õige mõnele firmale, kes sobivat tooli müüb ja pakuks koostööd (proovima ikka peab!). Saaksin ehk natukenegi soodsamalt, või midagi. Aga minu ‘kiri’ koosnes umbes kolmest lausest ja oli täiesti kräpp. Ime siis, et mitte keegi mulle kunagi vastu kirjutanud ei ole, kui ma sellise käki ära saatnud olen. Õnneks tuleb mulle Marimell appi ja aitab mul selle kirja ehk normaalseks timmida. :D

Aga kui nüüd rääkida edasi sellest tüübist, kes viieteistkümnele blogijale copy-paste kirja saatis, siis blogijate grupis hakati kohe seda kuidagi… maha tegema või naeruvääristama (vähemalt mina tundsin nii). Ma tundsin end küll megasitalt, nagu mina oleksin siis sitem, kui teised, et ma selle koostöö vastu üldse huvi tundsin ja olin valmis selle ilma rahata ära tegema, mõtlemata toote väärtuse ja töö suhtele.

Tõesti tekib tunne, et blogimine on ka nüüd mingiks ‘asjaks’ kasvanud, kus on mingid maagilised ‘seadused’, mida mina ei jaga ja tänu millele jääb minust tola mulje. Ma tunnen end vist nagu Prooviabileu Kalvi-Kalle! :D

Lisaks on mu elus üks lähedane inimene kellele mu blogimine ÜLDSE ei meeldi. Igal võimalusel annab ta mulle teada kui mõttetu pask mu blogi on ja blogimine on üldse üks tähelepanu näljas vaevleva isiku teema. See teeb mind ausalt nii kurvaks, sest ma naudin kirjutamist. Blogimine on nii minu teema, sest mulle meeldib oma mõtteid jagada ja ka vastukaja saada. Mulle meeldib kuidas ma vahel saan kirju, et kellelgi on sarnane olukord olnud ja nad on minu postitusest abi saanud. Võtame näiteks ükskõik mille – Annu adenoidide opp, tittede gaaside probleemid, raseduse katkemine, allergiad jpm. See teeb hinge soojaks! Ja siis tuleb see inimene ja sõna otseses mõttes nu**ib selle tunde ära. Olgu öeldud, et ta ei ole keegi, keda ma saaksin oma elust kõrvale jätta. Meie vaated sellele teemale lihtsalt erinevad nii drastiliselt.

No ja siis on veel see EBA. Ma tahan osaleda ja omal moel ‘pildil’ olla, aga ma ei taha ‘pildil-pildil’ olla. Okei, see ei ole üldse loogiline, mida ma siin keset ööd suust välja ajan… Ausalt, vahel on mul tunne, et ma peaksin mõnda sünnitusmajja helistama (kõlab nagu ma oleks kõik Eesti sünnitusmajad tittede väljutamiseks ära katsetanud) ja paluma neil ‘leitud-kaotatud’ kasti vaadata, et ega neil seal mõni aju juhuslikult ei vedele! Ma olen peale laste sündi nii kapsas. Ükspäev näiteks rääkisime mehega pikalt mingist asjast. Ma käisin korra köögis ja kui ma tagasi tulin, rääkis mees sellest asjast edasi. Ma vaatasin teda nagu, et mida asja ta suust välja ajab? Ma reaalselt ei mäletanud mitte midagi! Alzheimer much?

Ühesõnaga, EBA. Kuigi sel aastal pole vast seda ”hirmu”, et ma midagi võidan, tahaksin seal ikkagi osaleda ja sinna üritusele ka kohale minna. Aga kui ma hakkan mõtlema sellele kui suurt eeltööd see minu jaoks nõuab ja, et kõik on seal üles löödud ja uhked ja ilusad ja kõik on nii fäänsi ja seal on KAAMERAD, ning siis tulen mina oma pekirullide värinal, juuksed sassis ja tõenäoliselt on keegi mu peale viimase tunni jooksul oksendanud, oma tati mulle varrukasse pühkinud või avastan ma ühel heal hetkel oma kleidisabast näiteks pooliku kummikommi, siis tekib küll mõte, et tänan ei. Ma ei ole lihtsalt selline inimene, kes sellisesse atmosfääri sobiks. Ma tunneksin end seal ilmselt jälle nagu võõrkeha. Mina olen pigem selline… ’istume-dressides-diivanil-ja-nokime-nina’ tüüpi mutt. :D :D :D

Annemaia killud

Posted on by
8

Ma üritan ikka pidevalt Annu naljakaid ütlusi üles kirjutada, aga neid tuleb tal nagu Vändrast saelaudu. Pealegi pole paljud asjad kirja pannes enam nii naljakad ka, kui nad tol hetkel olid. Aga noh, mõned naljad on siiski kogunenud.

  • Vaatame Annuga raamatut ja küsin temalt erinevate loomade kohta.
    Mina:”Kus on lehm ja mis häält ta teeb?”
    Annu näitab lehmale ja ütleb:”Muu-muu”
    Mina:”Kus on lammas ja mis häält tema teeb?”
    Annu:”Siin! Mää-mää.”
    Mina:”Kus on koer ja mis häält ta teeb?”
    Annu näitab koera ja ütleb:”kuts-kuts!”
  • Annu sööb diivani peal riisigaletti. Joel haaras selle talt ära ja pani diivani äärest kinni hoides jooksu. Annu hakkas teda taga ajama ja siis kukkus galett diivani alla. Mõlemad uluvad.
    Annu kurtis:”möhaäää, mina ei saa süüa!” Siis vaatas joeli ja kisendas pisarsilmi “sina ei tohi maha visata!”
  • Tõusin hommikul selle peale üles, et Joel ronis mu otsas. Vaatan, et Annut pole kuskil. Tõusin ruttu püsti ja panin poisi maha. Kleiti selga rõmmates hüüdsin Annut. Selle peale kuulsin kuskilt kaugelt mingid viginat.
    Avastasin porgandpalja Annu külmast koridorist, ust kangutamast. Küsisin, et mida ta omast arust õige teeb? Vastas:” Mina tahtsin issit armastada!”
  • Mõtlesin, et olen kaval ja keeran pesema minnes vannitoa ukse lukku, et Annu ei saaks duššikabiini uksi kangutama tulla ja kraanikausis veega solberdada, nagu 1000x varem juhtunud on. Mõeldud-tehtud.
    Olin end just märjaks kastnud, kui kuulsin, et juba see Annu tulebki. Kangutas ust ja laamendas. Ütlesin, et ma pesen ruttu ära, tema mingu pangu oma pusle nii kaua kokku. See mõte talle ei meeldinud ja ta kustutas mul hoopis tule ära. Kui palusin selle uuesti põlema panna, jooksis ta lihtsalt “HA-HA!” karjudes minema, nagu Simpsonites see Nelson vms. 
  • Laman lastega voodis ja olen juba peaaegu magama jäämas, kui Annu järsku läbi une täiega kõvasti hüüatab:”issi sööb muna!” 
  • Mees:”Annu, lähme õue?” Annu ignob.
    Mees:”Annu, ma lähen siis üksi?” Annul oli ikka savi. Mees:”Ah, ei lähegi õue siis. Hakkame parem sööma. Kas alustame koogist?”
    Annu oli kaks sekundit hiljem laua taga ja karjus:”KUS KOOK ON?!” Hetk hiljem meelitasin teda õhtusööki sööma, sest muidu kooki ei saa.
    Mina:”Annu, sa pead vähemalt proovima. Sa ei saa toitu proovimata öelda, et sulle ei maitse.”
    Annu:”Ei, anna kooki parem.”
    Mina:”Ei. Enne õhtusöök, siis magustoit – söö.
    Annu raputas pead.
    Mina:”No hea küll, ma söön siis üksi terve koogi ära!”
    Annu hakkas nutma ja karjus:”Sina, plikatirtsu, ei söö tervet kooki üksinda ära!” 
  • Oleme Annuga kaisus ja vaatame seebikat. Järsku hakkab ta jalaga vehkima ja taidlema (tähelepanuvajaduse näitamine).
    Mina:”Mida sa tahad?”
    Ann:”Kommi.”
    Mina:”Hea nali. Kommi ei saa. Mida sa tahad?”
    Ann:”Eeeee, kommi tahtsin lihtsalt, okei?”

Mis head kildu teie lapsed teinud on??

Laps turvaliselt autos

Posted on by
36

Ma olen facebookis ühes sellises grupis nagu ‘turvahällide ja -toolide jutunurk’ ja sealsed naised võtsid kätte ja tegid oma MTÜ, mis hakkab tegelema lapsevanemate harimisega autos kasutatava turvavarustuse tähtsuse osas. Mina aitan nüüd omalt poolt kaasa info edastamisel ja loodan, et see jõuab massidesse. Turvavarustus on elulise tähtsusega!

Täiesti müstika, kui tume maa on mõne lapsevanema jaoks turvavarustus! Nad ilmselgelt ei taha halba, aga samas nad ei mõista ka KUI oluline on lapsele võimalikult turvalise hälli või tooli valimine. See on siiski sinu lapse elu, millest me siin räägime! Ka väikse rahakoti puhul on võimalik teha soodne, aga turvaline valik.

Lisaks toolide ja hällide valiku tegemisel abiks olemisel, hakkab’laps turvaliselt autos MTÜ’ tegelema ka turvavarustuse õige kasutamise õpetamisega. 
Näiteks, kas teie teadsite, et turvavarustusel on aegumiskuupäev, peale mida ei ole see häll/tool avariis enam turvaline? Kas teie teate kui mitu näppu võib mahtuda lapse ja rihma vahele, ilma, et see oleks liiga pingul või lapsele eluohtlikult lõdva? Kas teie teadsite, et laps tuleks turvatooli/-hälli panna toariietega, sest õnnetuse korral annab paks talveriie nii palju järele, et laps lendab trakside vahelt välja. Ei usu? Pange laps hälli/tooli talveriietega ja pingutage rihmad. Siis võtke lapsel üleriided ära ja pange ta uuesti tooli/hälli – kas teie julgeksite nüüd selle hälli rihmasid pingutamata omale pea kohale tõsta?

Aga kuidas siis viia laps talvel toast autosse ja autost tuppa? Mina isiklikult lasen enne alati auto soojaks, kui kuskile minema hakkame. Kui sõidan vaid uksest-ukseni, jooksen ma “paljaste” lastega soojendatud autosse (tekk ümber, müts peas). Kui aga tean, et pean peale sõitu pikemalt väljas viibima, võtan üleriided lihtsalt niisama kaasa ja panen lapsed enne õue minekut autos riidesse. Paras jebimine jah, ja vahel mürgeldan ma nendega seal autos ikka nii, et higi väljas, aga mis teha. Ma ei andestaks endale iial, kui minu laiskuse pärast lapsega avarii korral midagi juhtuks.

Aga kas te seda teadsite, et 3in1 vankrikomplektidel olevad turvahällid on tavaliselt täielik jura, mis teie last õnnetuses sugugi ei kaitse? Siin mõtleb tavaline inimene ilmselt, et mis vahet sel on – häll on häll. Aga ega ikka ei ole küll! Turvaline häll/tool on läbinud turvatestid vähemalt “hea” tulemusele (“väga hea” on muidugi VEEL parem!), aga nende 3in1 hällide testitulemused on tavaliselt ebareaalselt madalad (või on need puha testimata). Seega neid hälle ei soovita eluski kasutada. Nüüd saaks jälle öelda, et kui müüakse, siis pole ju hullu? Alkot ja suitsu müüakse ka, aga ega see ei tähenda, et need sind ära ei tapa. 

Kõik ilmselt mõtlevad, et nendega ei juhtu. Surmaga lõppevad avariid juhtuvad ju vaid uudistes ja ajalehes, mitte nende endiga. Mitte nende väikse beebiga…
Aga ühel kohutaval päeval võid ka sina olla see lugu uudistes ja siis on juba hilja kahetseda. Isegi, kui sa ise mitte midagi valesti ei tee, võid sa õnnetusse sattuda. Õnnetusse, mis võib sinult röövida su lapse. Ja seda ei taha ju meist mitte keegi. Esimese näitena tuleb kohe pähe see väike 2-kuune beebitüdruk, kelle vanemate autole mingi purjus töllmokk 200ga otsa sõitis. Laps hukkus. 

Mina näiteks puutusin aastaid tagasi kokku ühe 5 lapse emaga, kes mulle uhkusega rääkis, et tema viis last on kõik sama turvahälliga sõitnud (ala 15 aastat, milline oivaline raha kokkugoid, eks!) ja tal sõitis hällis veel 5-aastanegi. Olevat teine nii tilluke olnud, et andis rihmade vahele ikka pressida. Ma pidin imestusest infarkti saama. Jumal tänatud, et nad avariisse sattunud pole! Praegugi tuleb silmade ette pilt, kuidas see 5-aastane seal hällis istub ja avariis krõpsti oma kaela murrab, sest pea on üle hälli ääre.

Tegelikult oli see postitus mõeldud selleks, et ma saaksin öelda, et jätke mulle oma turvavarustust puudutavad küsimused siia postituse all ja koostöös “MTÜ Laps Turvaliselt Autos” tarkade naistega, saavad need küsimused üsna pea vastused! Saame koos targaks ja paneme oma lapsed turvaliselt autosse!