Perekoolist on vahel kasu ka, ehk raamatuvahetus.ee

Käisin perekoolis ringi tuulamas (jup, kaotasin vähemalt terve peotäie närvirakke), ning juhtusin lugema ühte teemat, kus räägiti sellisest saidist nagu raamatuvahetus.ee ja ma olen hetkel nii äksi täis, et tahan teilegi sellest lehest rääkida. 

Nimelt on tegu lehega kus saab oma vanad raamatud ringlusesse saata ja uued asemele valida. Mina näiteks panin üles üle 30 raamatu, millest neli võeti ära umbes 30 sekundiga! Nimelt saab seal tellida sellise teenuse, et kui sinu soovitud raamat lehele üles pannakse, tuleb sulle telefoni sõnum (maksab 4.50 ja selle eest saad 10 sms teavitust). Kes kiirem on, saab endale. Uued ja head raamatud lähevad seal sekunditega. Kõige tahetum on hetkel näiteks Mihkel Raua uus raamat, aga näiteks Sandra Vungi taimetoidu teemalised raamatud on ka väga tahetud.

Kuidas asi töötab? Kõigepealt teed omale konto (näiteks läbi fb), leiad enda raamaturiiulilt vähemalt viis raamatut, mida sa enam ei vaja, sisestad nende pealkirjad otsingusse ja märgid need enda poolt pakutavateks. Iga viie raamatu lisamise eest saad ühe punkti ja selle punkti eest saad juba uue raamatu valida. Kui keegi mõnest su raamatust huvitub, saad veel ühe punkti. Üks ära antud raamat = üks punkt = üks uus raamat sinu riiulil. Et põhimõtteliselt, kui annad ära viis raamatut, saad viis raamatut ka asemele valida, + üks punkt/raamat iga üles laetud viie raamatu pealt, aga sedasi saab teenida vaid kuni 5 punkti (25 üles laetud raamatut). Mõikate?

Raamatute üle andmiseks on kõige mugavam variant smartposti automaat. Kui keegi mõne su raamatu tellib, tuleb sulle sms ja seal on kood, millega saad raamatu uuele omanikule ära saata, nii, et sina ei pea selle eest midagi maksma ja maksab saaja pakki välja võttes. Kokkuleppel saab ka vahetust teha käest kätte või nagu mina sunnitud olen, läbi teiste automaatide jms, sest meil pole siin smarti, aga see on siis ka kokkuleppel.

Ühesõnaga, väga lihtne ja tore ja mõnus idee, sest enamus inimesi on vast nagu mina, et ostavad raamatu, loevad korra või paar ja siis jääb see riiulisse seisma. Miks mitte siis see ringlusesse saata ja uut lugemist saada? Kui oled “uue lugemisega” lõpetanud, saad sellegi jälle ringlusesse saata. 

Mul on hetkel soovikorvis näiteks: “Laura lood” – meil on kuues raamat olemas ja see meeldis Annule väga. “Naerulind” – meil on selle sarja “Rõõmupall” ja see on ausalt ainus raamat, mida ma viitsin kasvõi seitse korda jutti ette lugeda. Siis panin veel soovikorvi paar jänkude kasvatamise teemalist raamatut, need viiskümmend-misiganes-varjundit, sest ma pole siiani neid lugenud ega vaadanud, Sandra Vungi raamatud, “Sööbik ja Pisik”, et Annu ikka hambaid peseks, ning Mallu raamat, mida ma tahtsin juba siis lugeda, kui see ilmus, aga pole kuidagi peale jopanud.

Ainus asi mis mulle selle lehe juures ei meeldi on see, et tasuta saad iga kuu vahetada ainult ühe raamatu. Et põhimõtteliselt sul võib kasvõi 30 punkti olla, aga iga kuu saad ikka vaid ühe raamatu valida. Nõme ju. Viie raamatu valimine maksab 4.50 ja poolaasta pilet, millega saab piiramatus koguses raamatuid vahetada + 1 punkti, maksab 9.90. Aasta pilet maksab 14.90 ja sellega saad ka piiramatus koguses raamatuid vahetada + 2 punkti. Ühesõnaga, sellest on tehtud kaval teenimise viis, aga lõppkokkuvõttes on see siiski raamatuhuvilisele soodsam, kui need raamatud poest ise osta. Teine variant, mida ma ka viimasel ajal kaaluma olen hakanud, on need kuutasu põhised e-raamatud, mida näiteks Elisa jne pakuvad. Aga ma ei tea, ma vahin niigi palju aega ekraani taga ja mulle meeldiks ikka päris värk. Tahaks ikka käes hoida päris raamatut ja tunda selle trüki lõhna, mitte vahtida helendavat ekraani. Pealegi, lasteraamatud peavad nii ehk naa reaalsed olema. Lastele ju ei loe muinasjuttu telefonist või tahvlist. 

Ühesõnaga, kui te pole enne kuulnud sellisest variandist, siis nüüd teate. Ma sain lahti oma Klaaslapsest, paarist Videvikusaaga raamatust ja “Hubert teeb aabitsat” vms raamatust (tsau Sigrid, ma tean, et sa oled mu lugeja!). Asemele saan kaks “Minu tunded” sarja lasteraamatut ja “Kiri sündimata jäänud lapsele”, sest noh, jah… teemakohane.

Btw, “Klaaslaps” oli nii hea. See naine on… ma ei leia õigeid sõnu. See raamat tõi mind maa peale ja pani mind järjekordselt hindama oma perekonda. Kui paljud naised annaks ma-ei-tea-mida, et neil oleks titt kelle kisa peale iga öö nelisada korda ärgata või, et neil oleks laps, kes keeldub kolmeaastasena üksi magama jäämast. Mul on oma saatanapoegadega tohutult vedanud.

Kas teie olete kunagi raamatuvahetus.ee’st kuulnud või koguni seda kasutanud?