Kui naaber arvab, et olen koerapiinaja

Kui me siia majja kolisime, siis läks Sämmy alguses ketti, sest aed on praegu madal ja kui tal siin igav hakkab, siis ta paneks raudselt kohe tuld. Pole mul seda jama vaja, murrab veel mõne looma maha või vigastab mõnda autot või saab ise viga või jumalteabeksole. Ühesõnaga, päeval on ta enamasti praegu ketis. Arvata on, et kolimine ja uus koht tekitasid talle stressi +  siis veel see, et järsku on ta õues, mitte meie diivani ees siruli. Seega esimesed kolm-neli päeva ta lihtsalt haukus lakkamatult iga auto peale mis mööda sõitis ja üritas neid taga ajada.
Muidugi käisime me koguaeg temaga mängimas ja kui ise õues olime, lasime ta lahti ka, endal süda väreles sees, et kas nüüd läheb üle aia või ei… Ööseks tõin ta loomulikult ikkagi tuppa.
Kui järgmine kuu maa veel jääs pole, siis saab aia korda teha, ning koer saab lahtiselt joosta, aga nii kaua on ta kahjuks sunnitud olema ketis. Kuigi ma seda üldse ei poolda. Aga see on ikkagi parem kui siin toas kükitada…

Aga mingipäev tuli siia naabrimees (alguses mõtlesin, et tuleb mind sõimama, et koer haugub), kes tõi kutsale vorsti ja uuris kes me oleme, kust tuleme, küsis koera kohta (miks koer nõnda lõugab), kirus eelmisi omanikke ja rääkis oma koerast, väga suure uhkuse ja entusasmiga.
Ja nüüd käib ta pidevalt mu koerale süüa toomas, ning nendib alati ”vaat, kus mugib” ja viskab mulle süüdistava pilgu, nagu koer oleks siin näljas või midagi. Mul on lausa imelik. Ausõna, mu koer pole nälgas, ta on lihtsalt näljarott ja võibki lõpmatuseni süüa! Ja mis te siis arvate, et ta keeldub, kui keegi toob talle konservi ja krõbinaid ja konti ja vorsti ja…?
Imelik on öelda ka, et ouu, tõmba tagasi. Ta tahab ju head, aga… Ma tunnen end nagu kurjategija. Jumal teab mida ta meist nüüd mööda ilma räägib, arvestades seda mida ta eelmistest siin kohe latrama hakkas.
Mitu korda on viidanud ka sellele, et koeral pole kausse ees. Aga kausid on tal kuuris, et ta ei saaks neid ketiga ümber tõmmata. Seda ta nagu justkui ei usuks, aga vaatama ka ei lähe. No sellepärast ma nüüd neid kausse siin õue ju ka ei hakka panema, et naabrid ikka näeksid, et mu koer on hoitud ja armastatud. :D
Jabur. Ta on juba nagu see naabrimutt, kes mulle kunagi ukse taha ajalehe sisse koera jaoks toitu jättis ja vahel end ise tuppa laskis, kui olin ukse lahti unustanud.
Ma ei saa aru miks ma selliseid hulle ligi tõmban. :D
Aga samas on see ju hea, sest pigem muretseda asjata, kui, et üldse mitte ja mõni loom sellepärast kannatab…

Kas teil on olnud kokkupuuteid imelike naabritega? Kuidas sellistest lahti saada?



 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!