Olen ennegi neid tema pärle siia kirja pannud. Nüüd on jälle mõned kogunenud. Minu arust on ta ikka selline ninatark, et hoia ja keela. Ei saa mina aru kust ta seda ninakust ja asjalikkust saab! :D

Paar nädalat enne, kui ma teada sain, et ma rase olen, küsisin ma Annu käest kas ta tahaks veel ühte õde või venda. Tema vaatas selle peale mulle sügavalt silma ja ütles kahtlevalt: ”aga õde juba on ju emme kõtus?” Mul oli suht, et aaa, on ka või. :D

Joel läks Annu teetassi näppima, Annu karjatas üle toa: ”Venna, ei puutu, sipelgad söövad su näpud ära mudju!”

Annul on viimasel ajal suuuuur dinosauruste vaimustus peal. Tegi ta siis mulle ükskord dinosauruse häält, mina teesklesin nagu ma kardaksin ja kiljatasin. Annu patsutas mulle vaikselt õlale ja ütles:”Emme, ära karda. See ei ole päris!”

Mina:”Annu, palun söö oma õhtusöök ära.”
Annu:”Mmmm…ei.”
Mina:”Proovi vähemalt, natukenegi.”
Annu:”Ei, ma jooksen kodust minema!”

Järjekordne õhtusöögi draama.
Mina:”Annu. Sööb.”
Annu:”Ei, Annu ei saa süüa, Annu hakkab oksendama!”

Ma panen toas tule põlema ja Annu kriiskab:”Ma ei näe valgust!!!”

Annu kõige lemmikum multikas on Peppa. Aga nüüd on tal juba next level saavutatud. Ta on hakanud Joelit George’iks kutsuma (Peppa väike vend) ja mina olen juba ammu ”emme” asemel ”maama”.

Muide, ”tänu” sellele Peppa multikale räägib Annu juba inglise keeles ka. Pidevalt ütleb ”jah, palun” asemel ”yes, please” jne. Ükspäev käisime kaltsukas ja lahkudes hüüdis Annu:”Thank you, bye!” Müüja nägu oli priceless. :D

Annu küsis mu sõbrannalt kommi. Sõbranna küsis vastu, et kas emme lubab? Annu jooksis minu juurde küsima. Mina ütlesin ei. Plika läks sõbranna juurde tagasi ja ütles:”Jaaaa,emme lubas!”

Joel kukkus ja hakkas nutma. Annu läks lohutama. Tegi poisile pai ja sõnas:”Pole hullu midagi, pulmadeks saab terveks!”

Mis on teie laste viimase aja lahedamad killud olnud?