Pooleteiseaastase lapse päevakava

Ma mõtlesin juba ammu Annu päevakava kirja panna, aga millegipärast jäi see kuidagi tagaplaanile. Mõtlesin ehk, et keda see ikka nii väga huvtab… Aga ükspäev jättis üks lugeja kommentaari, et temal oleks küll sellist asja huvitav lugeda, sest omalgi sarnases eas laps. Seega miks mitte see ”plaan” siis kirja panna? :)

  • Annu tõuseb kuidas kunagi. Vahel pool 7, vahel seitse, vahel pool 8. Viimasel ajal ikka pigem varem, kui hiljem. Aga see, et tema tõuseb, ei tähenda, et ka mina end välja ajada veel jaksan. Seega vedeleme me umbes poole üheksa-üheksani voodis. Kudrutame ja kaisutame, vahel loeme raamatut, tukume jne…
  • Kui üles tõuseme, siis peseme hambad-näod, vahetan tal mähkme.
  • Kuskil kümneks teen meile hommikusöögi. See tundub jube hilja, eks? Aga ausõna, mul pole mõtet talle varem midagi ette anda, sest ta ei ole veel piisavalt näljane ja loobib oma pudru lihtsalt maha. Ning siis vingub tund hiljem, et kõht on tühi…
  • Peale hommikusööki koristame köögi ära ja siis panen ma tavaliselt oma seebikate kordused käima, ning Annu asjatab niisama omi asju teha. Kallab oma pliiatsid maha ja ”joonistab” näiteks. Või teeme koos midagi (loeme, joonistame, laome-lammutame-ehitame), oleneb, kuidas mul enesetunne on. Kui midagi arendavat, või keskendumist nõudvat teeme, lülitan üldiselt teleka jms segavad faktorid välja. Muidu pole sellest üritusest midagi kasu…
  • Umbes 11.30’st läheme õue. Kas siis niisama jalutama, poodi või aeda müttama. Nüüd, kui lumi on peaaegu sulanud ja Annul on ka oma liivakast, ei saa seda last enam vitsaga ka tuppa. Mis siis veel saab, kui kiik ja muud asjad valmis saavad. :D
  • 12.30’ks vean ta ikkagi tuppa ära (suure kisa saatel) ja siis sööme midagi.
  • 13’st läheb Ann magama ja mina naudin oma aega. Isegi, kui nõud on pesemata ja tolmurullid veerevad…
  • 15-16 vahel tõuseb Annu üles ja siis kuidas kunagi, kas mängime natukene, või sööme jälle midagi. Oleneb kuidas ta lõunal sõi.
  • Peale lõunaund on suhteliselt ”vabakava” jälle. Kui hommikupoole õues ei käinud, siis läheme õhtul. Viimasel ajal käime isegi kaks korda õues, sest ilmad on lihtsalt nii mõnusad ja aias on tegemist küllaga. Aga kui õue ei lähe, siis mängime-loeme jälle midagi, või asjatab Ann ”omaette”. Vastavalt vajadusele ka koristame ja teeme muud sellised tööd.
  • Kuskil 18’st hakkame süüa tegema ja pliiti kütma. Annu siis ”aitab” mind igal võimalikul viisil, tassib mulle mänguasju kööki, asjatab omaette, teeb pättusi et tähelepanu saada jne.
  • 19’st hakkame sööma.
  • 20’st läheb Ann vanni.
  • Peale vanni lollitame veel mõnda aega, annan talle vitamiinid, ajan teda ümber diivani taga, et mähe alla saada, riidesse panne jne, siis peseme hambad.
  • 21’st läheme magamistuppa, loeme muinasjuttu, kustutan tule, laulan talle ühe unelaulu, soovin head ööd ja tulen tulema.

Hommikul hakkab ring otsast peale.

Päevad ei ole kaksikud, aga üldiselt sellised nad kipuvad olema. Võib-olla unustasin ka midagi, aga hetkel tundub, et suuremalt osalt said tegevused ja ajad kirja, aga eks neid kõikumisi ikka tuleb ka ette. Kui küsimusi tekib, eks küsige julgelt. :)



 
Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

Meie kreisid päevad, ehk 10-kuuse lapse päevakava

Ma pole absoluutselt hommikuinimene ja kell 7 hommikul üles tõusta on täielik piin. Olgu see Annupanukas mul ükskõik kui rõõmus päiksekiir, siis mina enda luuke lahti kangutada ei suuda.
Tavaline hommik on see, et Ann ärkab 7 paiku, vahel varem, vahel veidi hiljem, aga reegel on see, et 7.30’ks mürab tema mööda voodit ringi ja mina karjun mõttes ”magadaaaaaa”. Seega tavaliselt mina enne 8’t voodist välja ei veere, vaid üritan ”magada” niikaua, kuni Annu oma voodis mängib, või üle meie turnides trenni teeb.
Aga ühel hetkel viskab temal ka üle, ning ta tuleb ja virutab mulle oma tähelambiga pähe, või üritab mind kiilakas kiskuda, ise samal ajal ”ehh-ehh-emmmmeeeeeh” karjudes. Kui ma üritan tekki üle pea tõmmata, siis ta tuleb ja kisubselle ära – ei ole siin mingit magamist. :D No see on selge märk sellest, et tänaseks on unega kööga ja edasi läheb ainult hullemaks, kui jätkan tema ignomist, ning ajan end vaevaliselt püsti ja suundun temaga vannituppa, et hommikused asjatoimetused ära teha (mähkmevahetus, hammaste ja näo pesu, D-vitamiin).

Kuna Annule ei meeldi hommikul putru süüa, siis pakun talle midagi kergemat. Näiteks puuvilja.
Peale hommikust näksimist me mängime ja mürame ja lollitame ja karjume ja oleme nunnud ja mürame natukene veel, kuni tuleb esimene lõunauni (umbes kell 10, vahel jätab ta selle vahele ka ja läheb 11-12 magama, vastavalt sellele nihkub ka graafik). Olenevalt hommikust ma kas jään üles, ning teen omi asju, või poen koos lapsega veel veidikeseks magama. Tavaliselt siiski esimene variant.

Kui Ann ärkab (magab umbes 1,5 h), hakkab kogu trall otsast peale. Aga esmalt tuleb ära süüa külm puder, mis hommikust järgi jäi. Ma ei saa aru kuidas ta seda süüa saab. Sooja putru ei taha kunagi, aga kui see on juba jahtunud, siis sobib. Väga veider. :D
Peale kerget vanni, asub Ann mängima. Kui tal on hea tuju, siis on ta nõus omaette asjatama, ning mina vaatan sel ajal oma seebikaid, või blogin. Mõne aja möödudes kutsub ta ka mind endaga liituma, tuues mulle oma mänguasju, diivanile ronides või varvastest näksates. Siis pean ma kõik muu nurka viskama ja lapsele raamatuid näitama, hüppeloomaga mööda elutuba hüppama, rõngastorne ritta seadma, legodest maju ja topsikutest torne ehitama, et ta saaks neid ümber lükata ja südamest naerda. Hetkel on kuum teema ka üks tegelusmaja, mille ma maximast ostsin. Sel on erinevad luugid ja uksed, mida saab lahti teha ja kinni lükata, ning paar häält tegevat nuppu. Peale on kirjutatud küll 12k+ aga Annule meeldib see juba hetkel väga.
Vahel vaatame me seebikaid ka koos. Eriti meeldib talle youtube’st Daily Bumpsi vaadata. Alati kiigutab end kaasa, kui algusmeloodia kõlab, või kui lõpus Bryan laulab. :D See on nii armas, kuidas ta mulle sülle ronib, pöidla suhu paneb, pea mu õlale toetab ja veidikene rahulikult istudes telekat vahib (ega ma kaua ei lase-kuri emme). Ühtlasi tähendab see ka seda, et tal hakkab uni tulema, ning peaks uuele uinakule sättima hakkama.
Umbes kahe paiku päeval suundub ta uuele uinakule ja magab veel 40 minti – 1,5 h.

Kui ta ärkab, siis musutame, kallistame, kaisutame ja lasen tal vaikselt ärgata. Peale seda pakun talle tavaliselt püreed. Millest ta reeglina keeldub… Kuna ta on veel liiga väike, et rakendada ”kui ei kõlba, ole ilma” reeglit, siis otsin talle midagi asenduseks. Kui midagigi on kõhtu jõudnud, läheme tavaliselt õue.

Hiljemalt kella 18’ks tuleme koju ja ma üritan süüa tegema hakata. Kui mees on kodus, siis tegeleb tema Annu lõbustamisega. Kui ei siis pean ta omale selga aheldama (mis talle reeglina üldse ei meeldi), või köögipõrandale sekeldusi otsima panema. Ütleme nii, et tegevust tal siis jagub. Kapid on vaja tühjaks tõmmata ja kogu nende sisu mööda põrandat laiali peksta. Kõik põrandapraod, kapi alused ja no kõikkõik, kuhu vähegi sõrmed ulatuvad, tuleb läbi inspekteerida. Kui leiad midagi mis näeb vähekenegi söödav välja, topi see omale suhu ja kui emme üritab seda ära võta a) hammusta b)karju c) viska enda makaroniks ja karju d)purista (mille käigus emme ”võimaliku toidu” poolkogemata kätte saab-uuups). Ja siis tuleb pettunult nutta ”oh, armas jumal, miks ometiiii ei või ma kõike süüa, mis mu väike hing ihkab?” :D

Vahepeal on mees juba koju jõudnud, ning võtab Annu veidikeseks enda kantseldada, et ma saaksin toidu tegemise rahus lõpetada.

Kui õhtusöök on valmis ja söödud, laps puhtaks kasitud ja suurem segadus ka kokku pühitud, on aeg minna väiksele jalutuskäigule. Ikka kogu perega. Ann minu kõhu peal ergobeebitades, koer rihmapidi mehe käe otsas ja kass mäugudes meile järele jooksmas.

Umbes kell 20 läheb Annu vanni, kus ma talle sadamiljontrilljon korda ”mull-mull väiksed kalad” laulan, svammi/mänguasju korduvalt ja korduvalt vanni tagasi viskan, ning teda uppumissurmast päästan. Oi kuidas ma ei salli, kui ta üritab vannis püsti tõusta, või äärest kinni ei hoia. Ja minul ei luba ta ka end sel ajal kinni hoida, tema tahab ise asjatada, ning mängida. Vahel laseb ta mõlemad käed lahti, ning libiseb. Aga teda isegi ei huvita see. Tõmbab enne vee alla minekut kopsud õhku täis ja kui ma temast kinni haaran, ning ta püsti tagasi tõstan, siis ei tee teist nägugi ja mängib rahus edasi. Mulle tundub vahel, et ta teeb seda meelega. Igatseb vist oma ujumistunde nii väga taga, et peab vannis oma oskusi praktiseerima. Mina muidugi sjitun end iga jumala kord peaaegu täis, sest ‘oumaigaad, ta kukkus’. :D
Pea pesemise vastu pole tal ka mitte midagi. Iga kord loen ”üks, kaks, kolm” ja valan talle vee pähe. Tema puristab rõõmsalt kaasa ja plaksutab käsi. Väike vee fanatt.

Peale vanni ja õhtuseid toimetusi, koristame mänguasjad kokku, ta teeb issile head ööd musi-kalli, ning me suundume magamistuppa. Heal juhul magab ta kella 21’ks. Kui ei, siis pean oma unelaulude repertuaari veel ja veel ja veel kordama, kuni ta lõpuks kustub, ning mina pääsen mehekesega kvaliteetaega veetma/seebikaid vaatama (oleneb siis kas mees on tööl või kodus).

Umbes südaööl ärkab ta veel korra, et kontrollida kas ma ikka olen olemas, ning siis magab hommikuni ja kogu pull hakkab otsast peale. :)

Väike leboboss

wpid-dsc_0003.jpgLoeksin hea meelega ka teie laste päevakavasid. Mis kell te ärkate, lõunat sööte, magama lähete jne? Kui vana lapsega tegu on?



Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!