Kes facebooki ei kasuta, polegi ilmselt veel kursis, et eile õhtul 21.42 liitus meie perega üks väike muhe sell.
Sünnitusest endast ma praegu täpsemalt väga ei räägi. Üritan sünniloo valmis treida ja kõik augud täita. Aga sellega läheb aega…

Esmakohtumine oli kõike seda ja rohkemgi veel, millest olin unistanud. See oligi nagu filmis. Armastus esimesest silmapilgust. Pisarate ja kõigega. :)

Ma vaatan seda väikest nohisevat selli enda kõrval ja ei suuda uskuda, et ma sellega hakkama sain! Mu pisike konnapoeg.

Nii kui lapse rinnale sain, hakkas ta otsima ja ringi roomama. Kuna minu lappimisega läks ikka suhteliselt kaua, siis muutub poisike juba närviliseks. Toppis rusikaid suhu ja proovis mind suvalistest kohtadest ära süüa. Ta oli lausa nii agar, et tõstis koguaeg pead ja üritas mulle otsa vaadata.

Kuigi ma pole põhimõtteliselt kolm päeva maganud ja kaks päeva söönud, istuda ega astuda ei saa, olen ma maailma kõige õnnelikum emme. Ma tegin selle ära!

Igatahes, siin ta on – 3470 grammi ja 51 sentimeetrit suhkruvati lõhnalist ideaalsust!

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!