Käisin mina siis esmaspäeval ultrahelis ja diabeediõe juures ka.
Saatekirja peale oli kirjutatud ”Alastes 14.00”. Olin üks esimesi kes kohale jõudis ja viimane kes sisse sai. Huvitav kuidas nad seal kutsuvad? Näo järgi või? Miks ei võiks olla üks kindel kellaaeg nagu igal teisel normaalsel arstivisiidil, kõigil oma? Väga imelik igatahes. Ma pidin seal ukse taga üle 40 minuti passima! Mu tagumik jäi jumala kangeks sellest kõvast toolist…
Igatahes, kui ma lõpuks sisse sain siis kogu see ”ultraheli” kestis vähem kui 5 minutit. Mina sain aru, et ta pidi kuklavolti mõõtma ja jumalteab mida kõike veel. Aga tema lihtsalt vaatas kähku üle ja viskas mind uksest välja.
Ala, et ”Vett on normaalselt, laps vastab täpselt päevadele, süda lööb ühtlaselt, liigutab aktiivselt”. Kõik. Kui küsisin, et kas kuklavolti siis ei mõõdetagi? Vastas, et ei saa mõõta, laps on liiga aktiivne ja liigutamise ajal ei saa. No mis mõttes ei saa? Sõbrannal üritati enne 40 minutit kui saadi ja ei olnud juttugi, et ei saa. Ta ei üritanudki.
Pilti ma ikkagi ei saanud ja kui küsisin, et miks siis ütles, et ega enam ei saa kuskil. No mis bullshit. Ütlesin talle ka, et saab ikka küll aga tema ajas jutu kohe teisele teemale edasi.
Ükskõik kellelt olen küsinud siis nemad on alati saanud, see on lihtsalt selle haigla mingi teema. Kas tõesti maksab see väike pildilipakas siis nii palju, et seda ei saa välja trükkida? Issand ja jumal noh, ma ostaks siis kasvõi aga seda ka ei saa! Mind ajab selline jama lihtsalt tigedaks. Miks mina ei saa ja kõik teised saavad? Mida ma titealbumisse kleebin siis? Joonistan ise sinna kriipsujuku või? Aaaghh, nõme, lihtsalt nõme. Mul on tunne nagu mul jääks mingi osa lihtsalt puudu. Mis siis, et see pilt ei ole nüüd nii big deal aga ikkagi… See on mälestus mida minul olema ei saa…
Küsisin siis, et kas ma võin vähemalt telefoniga ekraani pealt pilti teha ja tema lihtsalt ei öelnud midagi. Ja lõpetas uh’i enne ära kui sain telefonigi välja võtta.
Ütlesin, et ma ei saa mitte ühtegi pilti ju niimoodi ja tema lihtsalt ütles, et eks mine ja lase Tartus tasulises teha. No halleluuja. Mis mul muud üle jääb.
Mul on tunne, et hakka või arsti vahetama, kuidagi nii pohhuistlikult suhtutakse. Ja ma ei räägi üldse sellest UH’ist või mingitest piltidest. Kogu see tema suhtumine on vastik ja ülbe. Umbes, et mida sina tatikas siit üldse otsid? Ja ta ei seleta üldse asju lahti. Ka uh’i ajal ei rääkinud minuga peaaegu üldse. Korraks näitas ainult, et näe siin süda, siin pea, siin käsi. Või on see normaale ja ma olen siin liiga ‘printsess herneteral’?
Küsisin siis, et kuidas nad saavad kindlad olla, et lapsega kõik korras on kui nad midagi ei mõõda? Mu nõol on downi sündroomiga laps ja ma tean mis raskused need on, mina sellist elu oma lapsele küll ei taha. Ütles, et mulle tehakse triple test. Nagu ma siin guugeldades aru olen saanud siis võetakse 15.nädalal veeniverd ja uuritakse väga põhjalikult. Et see pidi siis kõige täpsem test üldse olema… No hea seegi.
Ahhjaaa, kui ma ise ekraanile piilusin siis nägin, et beebi lehvitas mulle, tõstis korra kätt noh. :D

Diabeediõe juures läks aga hoopis paremini. Ta on ikka nii tore ja sõbralik. Näidud on mul korras ja kõik on nagu hästi aga lahti ma sellest mõõtmisest ikkagi ei saa. Kiitis mind, et ma nii ilusti olen kõik üles kirjutanud ja olen kava muutnud. Aga see, et ma mõne nädalaga 4 kilo alla olen võtnud, tegi talle muret. Arvas, et äkki ma piiran end või ei söö korralikult aga see ei ole ju nii. Rasedus ei ole aeg dieedi alustamiseks…
Tegelikult ta ütles, et rasvade kadumisega tekib kehas mingit mürki ja see ei pidanud lapsele hea olema.
Reedel pean talle selle nädala mõõdud saatma ja siis ta vaatab need üle ning paneb mulle uue aja.