Nagu nii mõnedki eelmise postituse järgi ära arvata oskasid, siis jah, ma sain täna oma kauaihaldatud peegelkaamera. Ja oi, küll ma olen õnnelik! Ma ei jõua ära oodata, millal ma nüüd terveks saan, et saaks õue klõpsima minna. Kuigi praeguse vihma ja jääga pole see vist just kõige arukam idee. Uus kaamera ja kõik muud jutud, eksole… Niigi käisin täna rämedalt käpla, kui hommikul pakil järgi käisin. Jumal tänatud, et päris kõhuli ei kukkunud… Ilma käruta on ikka jube ohtlik liigelda.
Igatahes, valituks osutus Nikon D5200. Seda siis sellepärast, et ma olen nikoni usku ja selle kaamera hind oli suht-koht piir, mida hetkel kulutada raatsisin/sain. Ja algajale ei olegi vaja kõige uuemat ja kallimat mudelit ju. Ma usun, et tegin hea valiku.
D5200’l oli D3200 ees (mida ma ka alguses vaatasin) eeliseks näiteks välja pööratav ekraan (+ muud näidud ka paremad), mida pidin tähtsaks. Teadu pärast olen ma ju jupats, ja kindlasti tuleb see omadus mulle kasuks, kui on vaja midagi kõrgemalt pildistada.
Lisaks ei meeldi mulle need puutetundlikud ekraanid, mis nüüd juba kallimatel mudelitel on…
Esimesed klõpsud on igatahes nüüd selle aparaadiga mul tehtud ja proovisin neid nii lightroomis, kui ka picmonkey’is veidi parandada (loomad picmonkey’s, ülejäänud lightroom), aga jaaaamh. Õppimist mul ikka jagub.
Kuigi ma kardan, et ehk oligi sel kommenteerijal õigus, kes ütles, et mul lihtsalt polegi sellise asja peale silma? Mina vaatan näiteks osasid oma tänaseid pilte ja ei saagi nagu aru, et seal midagi nii valesti oleks. Vaatan ja mõtlen, et olen jumala rahul… Kuigi veidi kogenum silm märkab seal ilmselt 10494 asja, mida saaks paremini teha. Aga kui ma ei saa oma vigadest arugi, kuidas ma siis õpin?
Praegu mõtlen, et oleks vaid olemas selline koht/grupp, kuhu julgeks oma pilte muudkui üles laduda, ning siis kriitikat, soovitusi ja näpunäiteid oodata…
Üks hobifotograafide oma facebookis küll on, aga sinna postitatakse ikka suht professionaalseid pilte, seega sinna ma oma algeliste käkkidega küll ronida ei julge. :D
Pean ilmselt kõrvale heitma mõtte, et ’issandjajumal, mida teised küll arvavad – kas nende arust on need okei’d pildid, või täitsa kräpp?’, ning keskenduma sellele kas ja mis ja kuidas mulle endale meeldib. Aga muidugi ootan ka teie tagasisidet, sest ehk ma tõesti muidu ei oskagi selles valdkonnas edasi areneda…
Hetkel tundub, et ‘minu stiil’ on pigem selline tumedam, aga värviline. Ma vaatan, et paljud teised teevad väga heledaid pilte, või eelistavad sellist helget tooni… Mina olen vist vastand neile.
Tegelikult tunnen ma juba praegu puudust ühest objest, millel oleks tugevam ”udutatud tausta” efekt . Praegune on ikka vääääga lahja. Tõenäoliselt soetan endale järgmisena 35 mm f/1.8 objektiivi – kui ma kuskilt rahapuu leian muidugi. :D
See fotograafia on tegelikult needus. Sinna võib lõpmatuseni raha ”matta”. Ma hakkasin juba enne kaamera ostmist unistama, mida järgmisena tahaks… Lisavälku, pulti, et paremini perepilte teha ja üks lainurkobjektiiv kuluks mulle ka tulevikus marjaks ära, sest ma juba tean, et tahan maastikke pildistama hakata… Aga noh, mis ma siin ikka nii kole suurelt unistan. Saaks kõigepealt selle kaameragi selgeks ja siis hakkaks alles enda elu uuesti keeruliseks elama, eksole. :D
Tegelikult peaksin ma endale järgmisena hoopiski ühe põhjaliku algajate koolituse ostma. Ma loodan vaid, et need pole liiga tehnilised ja ‘kuivad’, sest siis ei saa ma küll mitte mõhkugi aru.
Britt tegi mõnda aega tagasi paar sellist mõnusat seletavat postitust, millest isegi mina aru sain. Ja kui aus olla, siis need postitused olidki üheks põhjuseks, miks ma uuesti peegelkaamera ostmisele tõsisemalt mõtlema hakkasin. Enne arvasin ma, et see fotograafia on ikka hullem raketiteadus ja minusugune loll maakas sellega nüüd küll hakkama ei saa… Aga need Briti seletused tegid asja nii lihtsaks ja kergesti mõistetavaks, et mul tekkis tahtmine proovida. Ehk ikka saan hakkama? Ehk see polegi ikka nii hull raketiteadus?
No ütleme nii, et kui ma kaamera esimest korda kätte võtsin ja uurima hakkasin mis nupp mida teeb, tahtsin küll alguses ahastusest nutta. Nii palju nuppe ja valikuid ja funktsioone ja mitte midagi ei saa aru. Kohe absoluutselt mitte midagi! Aga siis lugesin veidikene kasutusjuhendit, ning vaatasin erinevaid videoid ja ütleme nii, et mõned asjad on ikka selgemad küll… Pikk retk on veel ees, aga aega ju õppimiseks on. :)
Ja siit siis mõned mu tänased katsetused. Tahtsin alguses ka enne/pärast pildid võrdluseks lisada, aga siis vaatasin, et ‘enne’ piltidel on ikka liiga palju üleliigset kola ka peal, mida ma tervele Eestile näidata ei taha :D
Preili Sõnakuulmatus sõi oma õhtusööki. :D
Kuni mõtles, et ‘neeeh, I’m done‘…
Paar suvalist kõhuklõpsu, et te näeksite, kui tohutu ma olen… Kui see asi nii edasi läheb, siis paari nädala pärast hakkan ma kleite pluusidena kandma. Pluus, mida ma kandsin Annut sünnitama minnes, on mulle praegu juba väike… Ja mul on alles 21+3 nädalat! Pool teed on veel minna!
Ja ei, mu pluusil pole mingid rasvaplekid, vaid juustest tilkunud vesi.
Ainuke pilt vist, kus Annu kaamerasse vaatas… Ega need jalad tal kunagi paigal ei püsi, seega pardon amigod, et ta näeb välja nagu merineitsi. Säriaega oleks pidandu muutma, aga ma pole veel vist päris täpselt aru saanud, kus see asub…
Ja nüüd minu tänase päeva lemmikute juurde. Kui teised olid sellised suvalised klõpsud, mis pigem olid mulle endale erilised/nunnud (ja, et emme mul ikka näeks mis nägu me oleme – külla ta ju kuidagi meile ei jõua), siis nende alumiste piltidega olen ma küll praegu rahul. :)
Nublul oli nii magus uni.
Olen kuulnud, et pickmonkey pidavat pildikvaliteedi ära sööma, aga kui aus olla, siis mina seda nagu ei näe praegu. Pigem tundub asi ju selles, et ühele pildile on rohkem valgust lisatud, kui teisele? Ülemine on pickmonkey, alumine lightroom.
Must-valge Sämmy meeldib mulle endale neist kolmest kõige enam. 
”Kopp-kopp tita, mis teed seal?”
Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!
