Täna oli see imeline päev, mil me saime kätte oma jänkutited! Oh sa püha issand, kui armsad nad on! Tahaks kohe sülle krabada ja nunnutada, aga seda nemad kahjuks ei taha ja ega ma ei sunni ka. Aga niisama pai lasevad mul juba teha küll, ning tulevad ise juurde uudistama. Sõid mul isegi käest spinatit, ning muudkui lasevad kepsu ja mängivad oma mänguasjadega! Ütleme nii, et ma olen väga üllatunud, et nad juba esimesel päeval nii seltsivad on. Ma olin ikka valmis selleks, et nad vähemalt paar päeva masetsevad ja mind tõrjuvad. Ehk aitab neil hästi kohaneda see, et nad on kahekesi ja midagigi on vähemalt tuttav…

Kuna meie enda auto on endiselt tuksis, tulid jänkud meile ühe armsa lugeja abil. Nimelt tõi ta nad eile enda juurde ja täna lõunal siis meile. 

Ma lausa kartsin, et jänkud suure stressi kätte ära surevad (lugesin, et selline asi võib juhtuda), sest mõtle ise kui ühel päeval oled emmega kodus, järgmisel päeval viiakse sind koos õega minema, kuhugile võõrasse kohta, võõrasse puuri, ning kolmandal päeval kordub kõik taas – pikk autosõit, uus puur, uued inimesed, uued lõhnad, mingid hullumeelsed lapsed… aga minu õnneks tundub, et nad on juba praegu üsna hästi leppinud. 

Lapsed on loomulikult väga uudishimulikud ja käivad neid pidevalt piilumas, aga õnneks on nad seni ilusti aru saanud, et puuri juures tuleb rahulikult olla, ning jänkusi ei tohi puutuda, sest nad kardavad veel.

Jänkud on hetkel veel nimetud, aga ma ootan ideid, ehk hakkab mulle mõni teie pakutud variant ka meeldima. Tegu on siis kahe emase kääbus lontkõrvaga. Nad on nii pika karvaga, et ei näe õieti väljagi. Ma lausa muretsen, et kas neil paha ei ole nii. Reaalselt, selle all oleva pildi tarbeks pidin ma neil karvad kahte lehte laiali paitama, sest muidu ei saanud aru kus pool on nägu, kus pool pee. :D

Ühe asja pärast muretsen ma tegelikult natukene veel, nimelt ma märkasin, et nende pabulad on üsna väiksed, umbes nööpnõela pea suurused. Kas see on okei, sest nad on ise ka ju üsna tillukesed, või on neil kõht kinni? Ma tean, et kui täiskasvanud jänku selliseid pabulaid teeb, on lugu halb, aga kuidas on 1,5k vanuste jänkutittedega?

Ühesõnaga, appiii, meil on maailma armsamad jänkubeebid!!!