:D Püha jumal, kui kaua see tissistreik ja muu õudus veel kestab? Ma olen nii väsinud sellest Joeliga kaklemisest – röögib näljast, nii, et hääl läheb ära, aga tissi ei võta. Ja kui võtabki, siis läheb meganärvi, et piim kohe tulema ei hakka ja röögib mulle lihtsalt lohutamatult näkku.
Täna hommikul viskas mul see pull kaane nii korralikult pealt ära, et ma viskasin ta lihtsalt diivanile ja läksin kööki hommikusööki tegema. Ulgusin seal mõne minuti ja kuulasin kuidas isegi Annu on parem ema, kui mina. Laulis poisile ja proovis teda igati lohutada, ning hüüdis mulle pidevalt: ”Nutab! Nutab! Emme! Venna nuta-a-ab!”
Well, no shit Sherlock
Kui ma olin natukene rahuneda suutnud, läksin ja haarasin oma südamest appi karjuva poisikluti jälle sülle, ning proovisin uuesti rinda pakkuda. No tee mis tahad – ei võta! Ainult röögib näkku, nii, et ma võiksin ta kurgumandleid inspekteerida. Eile oli ta näiteks peaaegu kaheksa tundi söömata, enne, kui alla andis ja mõnuga end täis mugis. No ma ei mõista, miks ometi on vaja sellist keberniiti korraldada!
Lõpuks sain täna poisi nii magama, et läksin temaga teise tuppa, et Annu oma kilkamisega meid ei segaks ja kussutasin teda nii kaua, kuni ta lõpuks ära vajus. Läbi une võttis mõne lonksu rinda ka lõpuks, aga kui ta aru sai, mis just juhtunud oli, hakkas uuesti hüsteeritsema. Kussutasin ta siis uuesti magama, aga siis sadas suure kolina saatel meile magamistuppa sisse Annu, kaevates, et ta Mõmmi on kadunud. Aga mõmmi otsimise asemel, hakkas ta mind hoopis võrevoodi pulkadega peksma, ning naeris nagu homset poleks. Kui keelasin, siis eiras mind täielikult, kuni ma lõpuks häält tõstsin (ma ei saa aru miks ta kunagi enne ei kuula, kuni ma pole karjuma hakanud). Poiss loomulikult võpatas selle peale üles ja hakkas järjekordselt röökima. No püha jumal! :D Sain poisi siis kuidagi uuesti magama ja nüüd on 15 minutit rahu maa peal olnud. Ma väga pikka vaikust ei ennusta, sest ta ei ole täna midagi veel söönud ja tühja kõhuga ta vaevalt kaua magab…
I’m this close to losing my shit
Kas tõesti hakkab Joeliga sama nali pihta, mis mul omal ajal Annuga oli? Nimelt streikis Annu iga jumala kuu enne seda, kui mul päevad hakkasid, sest piima maitse muutus. Ning kui ta selle muutusega ära harjuda jõudis, said päevad läbi, piima maitse muutus vist uuesti ja ta hakkas jälle streikima. Seega veetsin ma iga kuu umbes kaks nädalat streikiva lapsega. Püha jumal…
Tegelikult olen ma märganud, et Joeli imemisvõte ei ole ka päris ideaalne, aga ma ei oska seda kuidagi parandada ka. Ta nagu võtab liiga vähe rinda suhu ja imeb vaid nibu. Seega nii, kui ma selle postituse lõpetan, kirjutan oma piirkonna SIET imetamisnõustajale. See kolm euri, mis nad koju tulemise eest küsivad, on seda kindlasti väärt, isegi, kui midagi väga teha ei saa. Mul on tunne, et praegu vajan hoopis mina patsutust õlale ja, et keegi ütleks, et see fuckeri on täiesti normaalne, ning äkki läheb ikka kunagi mööda ka. Lihtsalt nii lootusetu tunne on, et…
Kas teie olete kunagi SIET’i teenuseid kasutanud? Olete abi saanud?
Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!
