Kolmapäeval (5.märts) käisin ma siis esmakordselt diabeedinõustaja juures. Ta rääkis mulle pikalt ja laialt mis see rasedusaegne diabeet on, miks ta on, kuidas sellega hakkama saada jne. Rääkisime üle tunni aja. Ta andis mulle glükomeetri ja nüüd ma pean mitu korda päevas veresuhkrut mõõtma.
Aparaat ise on selline
Jube tüütu on kõike koguaeg kirja panna. Ma pean pidama toidupäevikut, kõik viimse pisidetailini üles kirjutama koos kellaaegadega. Protseduur iseenesest ei ole hull. Võtad riba paned glükomeetrisse, puhastad näpu ära, torkad end selle augurauaga, pühid esimese vere ära ja pigistad uue tilga, siis paned glükomeetri ribapidi vastu tilka ja 5 sekundiga näitab see sulle kui perses sa omadega oled.
See auguraud näeb selline välja
Ühes otsas on nõel ja teisest otsast pead ta pingesse tõmbama, kui nuppu vajutad siis lööb sulle näppu augu, voilaa. Alguses oli päris hirmutav ja esimesel päeval olid näpuotsad nii valusad sellest pidevast torkimisest. Auk tuleb teha näpu küljele, sest keskel on rohkem närve.
Mõõtma pean vähemalt kahe söögikorra jagu. Enne sööki, tund peale sööki ja siis veel ühe tunni pärast. Seega kokku 6 korda. Võin ka nii teha, et enne sööki ja siis 2 tunni pärast või enne sööki ja ainult tunni pärast aga praegu esimese nädala üritan nii teha, et mõõdan ikka 3 korda ja nii 2 korda päevas.
See mõõtmine on ka üpris tüütu, pean koguaeg endale taimereid panema, et ma ei unustaks.
Ja ütleme nii, et ega see odav lõbu ei oleks, kui poleks seda 90% soodustust. Alguses sain kaasa 10 ribaga topsi (see kulus mul pooleteist päevaga!) ja edasi tuleb ise osta. Üks 50 ribaga tops on 25 euri! Ja need 50 riba kestavad mul umbes nädala. See teeb 100 euri kuu aja peale! Hullumeelne ju. Pluss veel need nõelad, ma ei tea kui palju need veel maksavad. Neid õnneks ei pea nii tihti vahetama. Endal on lihtsalt valusam mida rohkem auke sa sellega teinud oled.
Funny story, käisin mina siis neid ribasid ostmas. Loomulikult unustasin ma aparaadi kaasa võtta ja nime mul ka ei olnud. Saatsin siis mehele smsi, et ta mulle selle täpse nime saadaks. Ütlesin siis apteekrile, et Caresens N pop (mis on täpne nimi!). Tema lihtsalt ”Ahah, caresens jah.” Ja andis mulle mingi topsi.
Kodus siis hakkasin mõõtma ja lõi mulle erroreid ette kui riba sisse panin. Mõtlesin, et noh vägev, 2 päevaga suutsin aparaadi hulluks ajada.
Võrdlesin siis neid uusi ribasid vanadega ja üllaülla, polegi üldse sama nägu. Jooksin siis ruttu apteeki, et see jama korda ajada. Selgus, et sellele masinale on 2 sorti ribad, mida mina muidugi ei teadnud, ja apteeker oli mulle valed andnud. Kuigi ma ütlesin talle täpse margi.
Õnneks vahetati ribad ümber ja ma neid uuesti ostma ei pidanud.
Söögist siis nii palju, et pean muutma üsnagi paljut. Alguses olin ma selline umbes sööja. Sõin siin kui tahtsin või kui viitsisin. Aga nüüd pean 3 korda päevas alla kugistama korraliku söögikorra ja vahepeal veel vahepalasid ka. Ja selle mõne päevaga olen juba märganud seda, et ma ei tohi söögikordade vahele jätta väga suuri vahesid. Näiteks esimesel hommikul oli mul veresuhkur alla 5 (sõin viimati umbes 10-11 tundi tagasi, süsivesikute rikas kohuke ja pirn) aga täna hommikul oli 5,3 (sõin viimati üle 12 tunni tagasi ja väga rohelist salatit, oleks pidanud just madal olema siis ju?). Seda mainis ka see nõustaja, et mõnel võibki nii olla, et peab tihemini sööma.
Ma ei tea nüüd mida arvata, kõik mu arvud on jäänud ettekirjutatud normide piiresse, huvitav kas ma sellest jamast lahti ka võin saada kui nii tublid arvud edasi ka on? Üldse ei tahaks järgmised 6-7 kuud end iga päev kuus korda näppu augutada ja igat ampsu lugeda…
