Mida meie lapsed jõuludeks saavad

Ma ükspäev vaatasin youtubest videoid, et mida keegi väljamaal siis ka oma lastele jõuludeks kingib. Eranditult igaüks neist külvas lapsed kinkideega üle. Näiteks üks naine rääkis, et neil on määratud iga lapse kohta nii: 150 dollari eest ema-isa poolt, 150 dollari eest jõuluvana poolt ja lisaks veel suur jõulususs, mis täidetakse ninni ja nänniga (ala mullitajad, kommid, jms väikesed mänguasjad). Ja nende peres on kolm last! See teeb 900 dollari eest mänguasju (+ veel jõulususside sisu!). See on minu arust täiesti absurdne.

Okei, ma saaksin võibolla aru, kui see olekski kõik, mida need lapsed jõuludeks saavad, aga lisaks sellele mida vanemad neile kokku on krahmanud, saavad nad veel sugulastelt ju ka kingitusi. Minu jaoks on see ehe näide täielikust ületarbimisest. Ja oleks need asjad siis, mida ta seal näitas, vähemalt olnud mingid kallid ja kvaliteetsed mänguasjad, mis kestavad aastaid, aga ei, üks peenike plassmassipuru kõik.

Ma saan aru, et tahetakse lapsi rõõmustada, aga minu arust liiga palju kinke ajab lapse hoopiski segadusse ja ta ei saa nagu mitte millestki siis õiget rõõmu tunda. Asju on lihtsalt korraga liiga palju! Ma olen seda enda omade pealt ka näinud. Annu sai sünnaks nuku, nukuvoodi, nukutarbed (mähkmed, luti, lutipudeli), rongiteedele erinevaid jullasi ja veel paar asja. Need asjad ei maksnud küll palju, aga neid oli korraga liiiiigaaa palju! Ta oli segaduses ja ei osanud mitte midagi teha. Avas kinke, korra oli ohoo ja vau-vau, aga mis oli lõpptulemus? Nad mängisid KOLM NÄDALAT selle kastiga, milles tuli mulle zooplussist loomade toit ja tarbed. Oleks veel edasi ka mänginud, aga no see mängiti nii ära, et sellest ei jäänud midagi lõpuks järgi enam.

Ühesõnaga, selle aasta jõuludeks otsustasime neile tellida ühe suure kingi ja siis paar pisemat, et oleks ikka midagi, mida nad kuuse all lahti ka pakkida saavad. Kuna meie lapsed on nii väikse vanusevahega, siis on neil ka ühised mängud ja huvid, ning kõik kingid tulevad ka neil ühised.

Suureks kingiks saavad nad elektrilise maasturi, mille jaoks me juba ammu raha kõrvale oleme pannud. Hea kõrge, läheb kõigest läbi. Kahe istmega, seega pole kaklemist, et kelle kord sõita on. Lisaks on sel kaks võimalust – kas lapsed sõidavad ise või juhin mina autot puldiga. Ma juba kujutan ette kui mõnus meil sellega poes käia saab olema! Null draamat selle üle, et üks vend ei taha käia, teine ei taha istuda jne.

Ma ei jõua nende nägusi ära oodata, kui nad seda näevad! Ma tean, et selle üle on nad kindlasti ülisillas, sest neil on juba mitu odavamat atv laadset asja olnud, mis me soovist paarikümne euroga saanud oleme. Aga no need on odavad ja aeglased, õues nad nendega sõita ei viitsi. Selle suurega aga sõidavad kuhu ja millal tahavad! Pole takistuseks vallid, pole takistuseks kraav. Sõidavad üksteisest ka ilmselt üle. :D

Peale seda kui ma nägin, et Marimell näitas naguuus.ee poe mänguasjavalikut, läksin ka kaema, et mis neil siis pakkuda on. Kohe märkasin, et seal on hinnad üsna mõistlikud ja mõne teise poega võrreldes lausa poole odavamad. Ma mõtlesin küll, et ei tea kus see konks on, aga tuleb välja, et hinnad on neil nii palju soodsamad vaid sellepärast, et asjade pakendid võivad olla veidi viga saanud ja sellepärast ka selline hinnaalandus. Minul isiklikult on suva kakssada millised need pakendid on, peaasi, et asi sees terve on. Näiteks liumäed – naguuues maksavad 29 euri, teistes poodides on samasugused umbes 50 euri. Absurd ju! Ühesõnaga, mina valisin sealt oma lastele ”väikesteks” kingitusteks liumäe ja tööriistadega töölaua.

20171215_092153-1-70521232.jpg

Lastele kindlasti see meeldib, sest nad tahavad koguaeg issiga koos remonti teha. Ükspäev just parandasid siin tükk aega diivanit, endal sellised näod ees, nagu nad oleks aasta heateoga hakkama saanud. Kindlasti meeldib neile ka see, et trell hakkab nupule vajutades tööle – nagu päris! Minu arust on need tööriistad üsna paksust plastmassist, seega peavad ilmselt paremini vastu ka, kui mingid suvalised paarieurised tööriista-käkid, mis meil enne olnud on. See töölaud ise on minu arust küll veidi nikats, otsa sinna igatahes keegi ronida ei tohi, muidu vist murduvad jalad alt ära, aga no mis sa plastmassist ikka tahad, kui rahakott puidule peale ei hakka. :D

20171215_092246-969219691.jpgKuigi meil on õues suur liumägi, siis näen ma pidevalt kuidas lapsed otsivad võimalusi ka toas liugu lasta. Nühivad koguaeg mööda diivani käetugesi ja kui juhtub toas mõni kast olema, siis üritavad ka selle pealt väikest liugu teha. Seega tundub mulle, et see liumäekene läheb neile täitsa asja ette.

Lisaks tahtsin neile veel legosi tellida, sest hetkel on neil vaid üks väike duplo komplekt, millest midagi meeletult suurt kahjuks ehitada ei saa, aga ma ei tea kas hakkan praegu tellima. Läheb ka muidu ehk paljuks ja olen ka see mõttetu ületarbija. :D

Mida teie lapsed sel aastal jõuludeks saavad?

 

Rõõmsaid pühi, mu armsad!

15665974_1320164271389174_5825183808024655004_nKuigi õues lahiseb vihm ja pehmest lumest pole mitte haisu raasugi, on meil jõulud südames. Alguses mõtlesin, et ei viitsi piparkooke teha, sest mees neid ei söö ja meie lastega ei tohi neid süüa, aga no täna hommikul tuli selline jõulutunne südamesse, et oleksin ühe piparkoogitaigna pätsi eest kasvõi kuuse otsa roninud. :D

Hävitustöö kingipakkidega

Hävitustöö kingipakkidega

Aga kuuskedest ja jõuludest rääkides, siis lapsed said täna hommikul oma kingid kätte ja no Annu oli pakke avades ikka nii pettunud. Mismõttes mingid raamatud ja pusled ja nänn Pojale? Kus on lahedad asjad? Ja siis lasi mees tal mänguköögilt teki maha tõmmata – see reaktsioon oli lihtsalt hindamatu! Esimesed 10 sekundit seisis Annu lihtsalt suu ammuli ja ei teinud piiksugi. Ning siis jooksis kraanikausi juurde, valas sinna kõik oma mängunõud ja ütles, et hakkab ‘nõusid’ pesema. Aga siis selgus, et päris PÄRIS see asi ikkagi ei ole – vett ei tulegi! :D

Igatahes, Annu tundub rahul olevat, sest terve päeva on ta selle köögi ümber siblinud, asju organiseerinud ning mulle ja Pojale suppi keetnud ja muna praadinud. Ei jõua enam ära süüagi kohe. Põlle ta ka eest ära ei võta, isegi magama läks põll ees. :D Mul on nii tore näha kuidas ta rõõmustab. Olen täna terve päeva oma päkapikkudest pilte ja videoid instagrami laadinud, sest ma lihtsalt ei suuda vastu panna – nad on ju nii armsad! Agh, mu süda tahab lihtsalt armastusest lõhki minna!

wpid-wp-1482585497215.jpgAga ühesõnaga – ma soovin südamest, et teil oleks mõnus ja hea, et teil oleks kallid inimesed ümber ja rõõm südames. Imelisi jõule, mu armsad!

15665974_1320164271389174_5825183808024655004_n



Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

Laste mänguasjadega üle külvamine, ehk meie tulevased jõulud

Mida vanemaks Annu saab, seda rohkem on asju, mida ma tahaks talle muretseda ja mis mulle tundub, et talle võiks meeldida ning millega oleks meil tore ka koos mängida. Seega olengi ma langenud mänguasjade ostmise lõksu! See on suht idiootne juba, kui palju asju see laps sel aastal ”jõuludeks” saab. :D

Näiteks olen ma talle viimase paari kuu jooksul ”jõuludeks” tellinud 18 osalise pottide-pannide komplekti, ühe komplekti lõigatavaid toitusid, ühe mängumunade resti, mis näevad päris ehtne välja (mune saab poolitada, ning sealt seest tuleb munakollane välja) ja siis leidsin veel kaks praemuna ka, mis on sellisest võdisevast materjalist ja näevad ka päris tõelised välja. Ja siis veel Peppa ja Sofia figuriinid. Kuigi tundub maru kahtlane, et 5+5 euri eest saan ma 18+12 kuni 10 cm pikkust mehikest…
Lisaks sellele saab ta muidugi mänguköögi. Ma vähemalt loodan, sest sellega on ka paras segadus. E-poes on köök müügil, aga 60 päevase ettetellimisega. Kui ma selle eelmise kuu alguses ‘ära tellisin’ öeldi, et nemad ei tea täpselt mis köögid järgmise laadungiga üldse tulevadki ja kas see köök ka seal on. Mul oli nagu, et mis mõttes te ei tea – müüte asju mille saadavuses te kindladki pole? Aga noh, see selleks. Kui seda ei saa, siis pidavat nad vähemalt ühte suurt kidkrafti kööki meile hoidma.

Ükspäev kolas mees osta.ee’s ja ma märkasin silmanurgast oksijonil ATV’d, mis oli naeruväärse hinnaga. Kuigi ma polnud mitte kunagi varem mõelnudki, et Annule seda osta, oli mul seda kindlasti kohe vaja. Kammoon, 35 euri eest ATV, miks siis mitte? Isegi, kui ta seda praegu ei kasuta, siis ma juba vaimusilmas näen, kuidas nad Joeliga suvel sellega ringi vuravad. Kui Annut see ei huvita, siis Joelile hakkab see kunagi kindlasti huvi pakkuma ju. See peakski täna kohale jõudma. Ma loodan, et tegu on ikka normaalse asjaga, mitte mingi kökatsiga, mis esimese sõiduga jupid laiali lennutab…

Ja nagu eelnevast vähe oleks, siis tahaksin ma väga talle veel tellida Peppa kaisulooma (nagu tal neid pehmeid huinataasid veel vähe oleks eks), magnetitega võileivad (saab ise võikusid teha ja kattematerjal käib magnetitega külge), siis oleks talle vaja veel ühte normaalset mängu-nugade-kahvlite-lusikate komplekti ja väikest lauda koos paari tooliga, kus teepidusid pidada ja joonistada. Lisaks muidugi veel pusleisd. Tahaksin selliseid suurte tükkidega, nagu tal praegu üks kaladega pusle on. Üks tükk on juba mingi 7×7 cm vist. Ma ei tea kuidas neid kutsutakse, põrandapusled ehk? Mida see põrandapusle endast kujutab üldse?

Pillow pet

Täna käisin maximas ja oleksin peaaegu talle ostnud järjekordse pehme eluka, mis kuskile nurka tolmu koguma jäänud oleks. Praegu on maximas need pillow pet’id 6.99 (kunagi kui välja tulid, olid vist mingi 20-25 kanti?). See on selline kaisuloom, mis käib kõhu alt krõpsuga kinni. Kui krõps on kinni, näeb see välja nagu loom (ala hobune, koer, siga jne) aga kui lahti teed, on padi. Hakkasin neid vaatama ja siis Annu muidugi tahtis ka näha. Andsin talle siis valida, et millist ta tahab – valis hobuse. Aga siis ma nägin, et seal hunniku all on veel mingeid nukke ja värke. Leidsin ühe barbi laadse nuku, millel oli igasuguseid vidinaid kaasas – kaks paari kingi, kaheksa kleiti (+ see mis tal seljas oli = 9 kleit), föön, kamm, kaks käekotti jne, kõigest 9.99. Mõtlesin, et see peab nüüd küll märk olema, sest just eile õhtul mõtlesin, et peaks Annule ühe taolise nuku ostma – talle kindlasti meeldiks teda riietada ja temaga jännata. Nagu tellimise peale kohe!
Näitasin seda siis Annule ja muidugi tahtis ta seda kohe omale saada. Aga ega ta siis sellepärast seda pillow peti ära anda ei tahtnud. Ja ma oleksingi talle peaaegu need mõlemad ostnud, aga siis õnneks tuli mõistus koju ja meenus see suuuuur korvitäis pehmeid loomi, mida ma iga jumala päev mööda elamist kokku korjan, ning andsin talle valida kumba ta tahab – kas pillow pet või nukk. Lõpuks ikka valis nuku, kuigi veel terve kodutee rääkis mulle sellest hobusest ja kui pehme too ikka oli. No mine või tagasi ja osta ära – mis see 7 euri siis ära ei ole, eksole. :D

Ühesõnaga, ma ostaks talle hea meelega KÕIKE, kui vaid rahakott lubaks. See on ehk minu mingi lapsepõlvetrauma, sest mina ei saanud pea kunagi neid mänguasju, mida ma tahtsin, ning nüüd külvan oma tited asjadega üle. :D

Kuigi tegelikult on Joeli koha pealt asi kurb. Talle ei oska ma eriti midagi osta. Esiteks on ta praegu nii titt veel ja teiseks on ta poiss… Millega poisid mängivad? :D
Hetkel on kõik asjad peamiselt just Annule, kuigi kunagi peavad nad neid asju niikuinii jagama hakkama. Aga mis ma Joelile kuuse alla siis poetan? Ühe paari tisse ja paki mähkmeid või? :D
Mõtlesin, et ostan talle ühe suure montoorikakeskuse, aga neid hindu nähes mõtlesin ümber. 90 euri mingi kasti eest, millel on vaid mõned üksikud tegevused – tänan ei. Ja sealt tuligi mõte, et teen üldse ise ühe sellise tahvli, kuhu külge kruvin igasuguseid nuppe ja lüliteid ja lukke ja kette ja rattaid ja luuke ja tulesid ja vilesid ja vidinaid. Mul on isegi nimekiri tehtud, mida sinna külge panen. Aga noh, 6-kuune ei hakka ju veel niipea mingeid lukke muukima ja haake kinni toppima, seega oleks seegi asi jälle põhiliselt Annule. Siis mõtlesin, et ehk oleks talle hea hoopis käimistool, aga siis meenus, et see on ju täiesti minu põhimõtete vastane jubin, ning lapsele pigem kahjulik, seega langes ka see valikust välja. Hetkel on mul poisile välja vaadatud vaid üks 5 eurine puidust auto, mida saab närida ja mõnusalt käes hoida ning jonnipunni tahan talle ka osta. Aga noh, Annu jõulukingid versus Joeli 5 eurine auto ja jonnipunn – ei ole eriti aus vist.
Samas on Joel veel nii jupp, et talle ei olegi nagu otseselt midagi vaja, sest närimiseks ja ilastamiseks on meil terve kastitäis jullasid… Tundub, et sel aastal saab Annu veel nautida ära hellitatud jõmpsika trooni, sest järgmisel aastal jõuluvana enam vast nii helde ei ole, ning poetab kingikotti rohkem autosid ja mängutööriistu ja…mingit poiste nodi. Kuigi Annul pole ka selle vastu ilmselt midagi, sest me mängime juba praegu autodega, ”remondime” toole jne. See asjade ‘poiste’ ja ‘tüdrukute’ omaks sorteerimine on tegelikult absurdne. Poiss peaks teadma kuidas süüa teha ja tüdruk peaks teadma kuidas kruvi seina saada, seega peaksin ma Annule hoopis akutrelli ostma. :D


Mida teie oma lastele sel aastal jõuludeks kingite? Mida 6-kuusele poisikesele ja 2-aastasele plikale kinkinud olete?



 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

Üks kaaperdatud postitus

Täiesti uskumatu, et järsku on käes oktoober ning peagi hakkab jälle pihta puude vedamise, kütmise ja puusodi varba alla jäämise periood. Võehh. Alles nagu hakkas suvi, alles ma külvasin seemneid ja alles ma korjasin kasvuhoonest õhinal oma esimesi kurke. Nüüd on aga kõik mu aias juba ammu surnud, ning saadused kõik korjatud. Ja mida see tähendab, et Annu saab pühapäeval kaheseks, ning Joel on juba 4-kuune?!
No mõnes mõttes ‘juba’, mõnes mõttes ‘alles’. Mulle tundub, et Joel on meiega juba terve igaviku olnud. Ma nagu ei mäletagi aega, mil teda veel ei olnud. Ja ma juba nii ootan millal ta päris asjalikuks saab, ning Annuga mängima ja kraaklema hakkab. Praegugi on nad juba nii armsad koos, et tahaks lihtsalt heldimusest infarkti saada. Nagu nad siin eile õhtul mul lollitasid – mina üritan muinasjuttu lugeda ja kaake magama saada, nemad aga lollitavad, nagu homset poleks. Üks ühel pool ja teine teisel pool mind, muudkui udavad üksteist. Küll Annu kõdistab Joelit, küll Joel jälle upitab end Annu poole, et teda vastu togida/ta juustst kinni võtta/ta käsi omale suhu toppida. Ja mõlemad naeravad lihtsalt südamest, nagu tegu oleks maailma naljakama asjaga. Lõpuks poeb Annu mu kaisust üldse välja, ning ronib üle minu Joeli kaissu. Ja siis puristab Joeli palja kõhu peal, nii, et tatti lendab kahte lehte. Jaaaa siis nad naeravad ja naeravad ja naeravad… Mul tuleb praegugi naer peale, kui sellele mõtlen. Nad on lihtsalt nii-ii armsad! :D

Kui Annu kuuleb, et beebimonitor häält teeb, jookseb ta kohe suure kisaga minu juurde/ukse poole: ”Poja ärkas!”. See õhin ja elevus tema hääles ja näos on nii armas!
Esimese asjana, kui Annu eile oma lõunaunest ärkas, küsis ta: ”Poja? (väike paus) Tudub, kärrus?” Kui seda väidet kinnitasin, ütles ta kõigest ”mhmh” ja keeras teise külje, et veel veidi voodis pikutada.

Samas ikka sõnusin ma midagi tolle postitusega ära, kus kiitsin, et kadedust meie majas pole. Ükspäev näiteks hammustas Annu Joeli täiesti lambist käest, nii, et punased hambajäljed taga. Kui riidlesin ja selgitasin, et nii ei tohi teha, palus ta kohe vabandust (tegi Pojale kalli, musi, pai, ning puhus käe peale), aga ikkagi… Ja poiss ei tohi ilma Annu loata üldse mänguasju võtta. Kohe minnakse ja kistakse asi käest ära. Praegu pole veel kasu olnud selgitusest, et peab jagama ja venna mängib ära, siis võib tema selle asja võtta. Vot see on siis asi, millega peame veel tööd tegema.

Aga jah, vaimusilmas ma juba näen, kuidas nad järgmisel suvel siin koos ringi jooksevad ja üksteist liivaga loobivad ja kuidas siis emb-kumb nutuga minu sülle varjule jookseb. :D

*Selle ilusa mõttelõnga katkestas Annu vali sõjahüüe, mille peale Joel nii kohutavalt ehmus, et hakkas lohutamatult nutma. Minu elu, daamid ja härrad… A ja ükspäev kukkus Annu Joelile palja tagumikuga näkku.

Aga kui nüüd Annu sünnipäevast rääkida, siis mu grandioosne plaan talle mänguköök kinkida, kukkus haledalt läbi. Veidi hilja on nädal enne sünnipäeva avastada, et köök, mida oled juba kaks aastat nillinud, tuleb 60 päeva ette tellida. :D

Seega saab ta selle köögi jõuludeks ja päkapikud ei too mingit magusat nänni, vaid puidust ja metallist mängunõusid ja -sööke, mida siis oma tuttuues köögis hea kohe kasutada on. Kust ma ainult need puidust ja metallist nõud ja söögid välja võlun, ma veel täpselt ei tea. Igal pool on mingid plastmassist õudukad.

Täiesti imelik on juba jõulude peale mõelda, aga no, muidu ma lõpetan jälle nii, nagu sel aastal Annu sünnaga. Joel saab sel aastal ilmselt suure motoorikakeskuse. Aga jällegi, ma ei tea kust seda saada. Igal pool on mingid pisikesed. Ma tahaks ikka sellist suuuuurt, põlveni. :D

Aga mida Annule nüüd sünnipäevaks kinkida, ma täpselt ei teagi. Tõenäoliselt lähen ja rüüstan mõnda raamatupoodi ja paari suuremat mänguasjapoodi, ning soetan sealt talle puslesi ja raamatuid, või hoopis uue hüppelooma, sest vana hüppas ta juba tükkideks, ning kui kuskilt leian, siis väikseid mänguloomi ka. Ta ükskord arsti juures nägi neid ja sattus täiesti vaimustusse. Muudkui loendas mulle lehmi ja lambaid ja kanu ja sigu ja ütles, et kõik teevad mu-muu. :D

Aga jamh, nii palju siis mu suurest plaanist see postitus teha selleaastastest aiasaadustest. Need lapsed peavad ikka kõik koguaeg omale hijack’ima. :D

20160928-dsc_0107

Vanaema juures – Annu magab ja Joel naerab. Muide, see hobustega tekikott on veel minu lapsepõlveaegne. :D

Aga rääkige, kas te teate kust neid asju saada? Mida teie olete oma kahestele kinkinud?



 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

Mida sul ikka pool kuus hommikul teha on, kui jõulukingitusi UUESTI pakkida? Ehk kass, kes varastas jõulud

Ärkan selle peale, et Nublu kratsib midagi väga lärmakalt. Ajan end püsti ja lasen kassi aknast õue.
Vaatan kella, 5.23…
Ohkan ja hakkan vetsu poole loivama, ning palvetan, et uni ära ei läheks.
Elutuppa jõudes ei tea kas peast kinni haarata ja nutta, või kassile tappa anda. Kuradi Grinch on Annu auto lahti pakkinud! No saate te aru, mida kassi!!! Oleks siis oma kingituste kallale läinud, aga ei…

DSC_0138Loomulikult pole mul enam sentimeetritki pakkepaberit ja tuleb käigu pealt midagi välja mõelda.
Õnneks meenub mulle see suur patakas valget paberit, mis ootab aega, et Annu avastaks joonistamise…

DSC_0139Sain paki uuesti ”pakitud”. Ega ta eriti eriline ja ilus ei jäänud, aga käib kah. Vähemalt on Annul lõbus seda paberit rebida. Loodame, et vähemalt sama lõbus, kui sel kassipätil…

Kümme minutit hiljem loivan magamistuppa tagasi ja mõtlen, et küll mul on ikka peast nikastanud loomad. Ja lapsed. Ja elu. :D

Kui Annu ärkab, tormame koos elutuppa ja ta hakkab entusiastlikult pakke uudistama.

DSC_0142Note to myself: Järgnevatel aastatel pane asjad, mis vajavad kokkupanemist, kokku enne, kui need kuuse alla poetad. Nii väldid kisa ja nuttu teemal ‘miks ma ei või oma kingitusega KOHE mängida’…

Aga mulle tundub, et tänavakass sai omale lõpuks nime. Grinch sobib ju ideaalselt? Täitsa samad molud. :D

grinchMillal teie kingitusi jagate?

Rõõmsaid jõule, mu armsad! :)



 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!