Monthly Archives: juuli 2016

Jommajoo, meil käis just kiirabi, ehk – kui laps on esimest korda haige vol2

Posted on by
32

*Perearst käis päeval ja vaatas kurku-kõrvu-kuulas kopsu, kõik oli korras. Oskas vaid pakkuda, et ehk mingi kõhuviirus, sest Annul oli katsudes kõht nagu natukene hell (või ei meeldinud talle, et võõras tädi teda näpib), ning kaka oli vedelam, kui muidu. Mingeid rohtusid ei andnud ja soovitas küünaldega jätkata, sest tundub, et need mõjuvad hästi ja asi on kontrolli all…*

Kaks tundi hiljem ärkas Annu oma lõunaunest. Palavik 39.9. Kuna küünla paneku aeg oli üle läinud, panin kohe uue küünla ja tegin viinasokid. Mõne aja pärast oli tal palavik 38.5 peale langenud ja laps läks juba ilusti mängima. Hingasin kergendatult.
Aga mingi kaks tundi hiljem vaatasin, et ta hakkab jälle ära vajuma, jorises nutta ja rääkis vahepeal ai-ai.
Siis tuli mul alles meelde, et Annul oli ju eile hommikul pind peopesas. Tahtsin pihku vaadata, aga Ann ei lubanud. Vaatasin siis vägisi. Pinnu koht oli ümbert kõik tulipunane ja keskelt sinine.
Selleks hetkeks ei pannud Ann enam suudki kinni, koguaeg nuttis ja rääkis ai-ai-ai.
Helistasin siis perearstikeskusesse, sinna 24/7 liinile ja rääkisin loo ära. Soovitati kiirabi kutsuda, sest kuhu ma siin vastu ööd ikka enam ise hakkan kahe väikse lapsega minema. Arvati, et ehk ongi palavik sellest pinnust ja on vaja antibiootikumi anda.
Helistasin siis kiirabisse ja mõne aja pärast nad ka tulid. Mõtlesin kogu need 3 minutit, mil ma kiirabi saabumist ootasin, et tuleks nad vaid rutem, sest ma tundisin juba kuidas Ann mul süles värisema hakkas ja ma mõtlesin, et ehk hakkavad tal krambid peale tulema. Oi kuidas ma seda kardan! Aga siis juba jõudiski kiirabi.
Alguses oli tädike tõre, et mis see palavik siis ikka nii väga on ja käsi pole ka midagi hullu, et sellest see palavik kindlasti ei ole. Aga siis mõõtis ise ka palavikku ja sai 39.7
Kuulas uuesti kopsu ja vaatas ka kurku. Kurk jumala punane (päeval perearst ei näinud ju essugi). Praegu pidavat selline viirus liikuma…
Küsis, et kui suuri küünlaid ma panen talle, ütlesin, et 125seid (need on kuni 14 kg, Ann on 12,5 kg). Apteeker oli neid mulle just päeval andnud. Kiirabi tädike aga ütles, et need on väiksed ja surus mulle kaks 150st küünalt pihku.
Ütles veel, et kui esmaspäevaks pole paremaks läinud, pean uuesti perearstile minema, või siis omal jõul EMO’sse.
Ime siis, et Ann süüa ei taha ja nüüd õhtul ei taha enam juua ka. Ma ei tea kuidas ma talle seda juua sisse suruma hakkan? Ma nii kardan neid palavikukrampe!

Agh, ma lihtsalt palvetan praegu, et Joel ka haigeks ei jääks! Ta ka täna vähem süüa tahtnud ja kaks päeva kahtlase olemisega olnud. Vähemalt pole temal palavikku veel.
Süüdi tunnen end ka, sest ma tundsin ise juba eile, et mul on pea paks otsas ja kurk oli ka kohati valus (on praegugi tegelikult). Äkki mina tõingi lastele mingi viiruse kaela. Aga no samas pole ma kuskil ilma nendeta ju käinud…

Praegu mõlemad magavad. Üldiselt. Annu ärkab iga natukese aja tagant ja teeb häält, aga uinub kohe, kui mind näeb.

Loodan, et see möödub ruttu. See on ikka max hirmus Annut nii näha. Nagu võõras laps. Näost niiiiiii ära, et mul tuleb hirm peale.
Ma võib-olla reageerin üle ka, aga see on mul esimene kord haiget last põetada. Tänan jumalat, et Annu nii kaua tervena püsis. Joelisugust põrnikat niimoodi näha oleks veeeeeeel jubedam!

Mehel on hommikul töölt tulles esimene reis poodi ja apteeki…

 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

Kui laps on esimest korda haige

Posted on by
14

Annu on teist päeva kõrges palavikus ja mina olin vahepeal juba suht ahastuses, sest see on mu esimene kord teda nõnda näha. Tegelikult on ta paaril korral veel tõbine olnud, aga need olid sellised ‘mitte päris haigused’. Ühel korral oli tal palavik hammastest ja teisel korral oli tal natukene nohu, peale EBA2015 (ilmselt õhuvahetusest). Aga sel korral on asi ikka päris räme. Nii, kui küünla mõjuma hakkab, lööb palaviku jälle 39 peale.
Antud hetkel on tal tänu palavikuküünlale asi jälle kontrolli all (37 midagi) ja laps on täitsa oma nägu. Aga eile öösel oli tal palavik pea 40 ja ta hakkas sonima.
Heidan mina tema kõrvale magama ja jään juba tukkuma, kui tema ühel hetkel istukile hüppab, mul põskedest haarab ja täiesti segast panema hakkab. Rääkis midagi mäm-mäm’ist ja aitäh’itas ja pani omas keeles teksti vahele ja siis rääkis kiisudest ja kutsudst ja vennakesest ja osutas näpuga tühjusesse ja tahtis kellelegi opa ja…ühesõnaga ma ehmatasin päris ära.
Ma mäletan, et kui mul ükskord oli lapsena väga kõrge palavik, siis ma ajasin ka nõnda oma ema üles ja hakkasin talle täiega segast sokkima. Midagi elusatest barbidest, ning karudest ja kollidest kapi otsas…

Täna hommikul oli tal jälle palavik 39,5 ja ta oli näost nii ära, et see oli lausa jube. Ta ei tahtnud isegi Mashat ja Karu vaadata, ning vehkis vaid eitavalt peaga. Vot see juba ütleb midagi…

Ühesõnaga. Ma annaks ühe oma kolmest neerust, kui see vaid aitaks ja ta juba terveks saaks. Nii hirmus on oma lapsi piinades näha (Joel on ka maruimelik, aga palavikku õnneks pole).

Õnneks peaks iga hetk ka arst meile koduvisiidile tulema ja olukorra üle vaatama.
Kuigi noh, ega ta eriti hea meelega siia tulla ei tahtnud. Mu enda perearst on puhkusel (jälle!) ja pidin asendajale helistama. See käskis lapsega kohale tulla. Nagu…kuhu ma lähen lapsega, kel on pea 40 palavik? Segane peast.
Loodan, et ma nüüd sõimu temalt ei saa selle eest, et teda tüüdata julgesin ja laps päris suremas enam ei olegi (kõigest 37,5 palavik – paar tundi tagasi). Aga ma nii kardan, et kui küünla mõju üle minema hakkab, hüppab ka palavik jälle üles.

 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

Eelmine nädal, ehk – ma sain natukene aimu, mis tunne oleks olla kaksikute ema!

Posted on by
6

Eelmisel nädalal oli meil külas mu lapsepõlvesõbranna Pille, oma poja Oliveriga, kes on juhuslikult Annust kõigest kaks nädalat vanem.
Nii meil, kui ka lastel oli meeletult tore. No tegelikult ei oska ma öelda, kui tore Pillel oli, sest ta on endiselt samasugune kärme ja tegus, nagu meie lapsepõlves ja rahmeldas koguaeg tööd teha. Ma tunnen end tema kõrval ikka täitsa saamatu räbalana. Selle ajaga, kui mina kasvuhoones taimi tagasi lõikasin ja neid üles sidusin (neli tundi!), rohis tema terve kasvuhoone ära, niitis aiaääred ja saunataguse VIKATIGA puhtaks, riisus selle rohu kokku ja tassis veel ära ka! No okei, tassimise juures aitasin mina ka ikka natukene…

Me saime selle nädala ajaga nii palju tehtud. Iga päev möllasime ringi. Isegi kui olime plaaninud laste lõunaune ajal lebotada, juhtus ikka nii, et oma tagumente me maha parkida ei jõudnudki. Küll oli vaja aiamaad rohida (Pille rohis, mina…tegin ka midagi), küll liivakasti korrastada ja üleliigne liiv käruga ära vedada (Ann sai lõpuks liivakasti liiva ka! ja lausa nii, et pool oli üleliigne…), küll oli vaja maasikaid puhastada ja keeta, küll oli vaja ma-ei-tea-mida-teha. Ilma Pilleta poleks ma ilmselt sellest pooltki tehtud saanud. Ta oli nii usin, et kõik asjad võttis kohe ette, mitte nagu mina, et ”homme onka päev!” :D
Päris tihti oli ka nii, et mina passisin Joel kaenlas diivanil (sest tüüp lihtsalt keeldub vahepeal kuskil mujal olemast), ning Pille koristas-kokkas-ohjeldas lapsi.

Annut ja Ollut vaadates on mul küll tõsiselt kahju, et mul kaksikuid pole. Nad on koos ikka nii kihftid!

*Ärge pange tähele, et ma iga pildi alla nüüd seletusi kirjutan – ma sain teda, et mul on ka pimedaid lugejaid ja päris kahju oleks, kui nad mõhkugi aru ei saaks mis pildil on, eksole (Tsau Kai!)*

Kuigi tuleb tunnistada, et eks seda kraaklemist oli ikka omajagu. Loomulikult oli vaja Annul just seda mänguasja, mille Oliver JUST võttis, ning vastupidi. Ja oi seda kisa siis… Nagu tegu oleks vabariigi viimase leluga.

Kõige rohkem tüli tekitas tegelikult hoopiski Pille ise. Nimelt ei lubanud Oliver mitte kellelgi Pillele liiga lähedal seistagi, kohe oli kisa lahti. Seega, kui Pille minu kraakasid sülle võttis, tormas kohale Oliver ja peksis selle pundi laiali. Ei ole siin midagi sellist nalja, et mingeid võõraid vääksusid kussutad. :D

Pillest oli tegelikult sama palju kahju, kui kasu. Ma ju eelmises postituses ütlesin, et kohe, kui olin kaks kilo alla saanud, võtsin läraki neli juurde? Novot. Kõiges on süüdi Pille! Tema tuli ja hakkas mind kurjale teele viima. :D
Juba esimesel päeval hakkas üks magusaralli pihta. Ja siis tuli Joeli esimene minisünnipäev, mille vabandusena võis ju ometi kringlit näost sisse ajama hakata? A miks mitte, eksole. Seega kringel it is. Öösel kell kaksteist ootasime köögilaua taga kringli valmimist. Täiesti normaalne asi, mida kaks ”dieedil” olevat naist teha võiksid ju?

20160630-DSC_0006
Maailma kõige parem kringel!

Lisaks meeletule koristamisele ja pidevale kokkamisele, aias möllamisele ja tittede kantseldamisele, jõudsime hakkama saada ka moosi keetmisega. 16 kilo maasikaid puhastada ja moosiks teha, pole ju eriline ülesanne? Eriti veel siis kui kõige suurem pott su majapidamises on umbes nii suur, et mahutab kolm maasikat…
Mis tuletab mulle meelde, et varsti pean ma hakkama sõstraid korjama ja neist mahla tegema, aga mul pole mahlaaurutit. Ja ma olen liiga rott, et ühte osta kah. Seega loodan, et keegi kohalikest laenab mulle. Ja kui ei laena, siis ootan mõtteid mida teha vähemalt 10-15 põõsa jagu marjadega? :D
No ja tegelikult hakkavad valmis saama ka tikrid, seega pean välja mõtlema ka selle mida nendega veel teha. :D

Esimesed herned-kurgid-marjad on juba põske pistetud ja peab tõdema, et päris hääd on. Ka esimesed tomatid pole enam mägede taga. Ja uhkusega pean ütlema, et mu arbuusid kasvatavad ka vilju. Ühel on lausa rusika suurune munake küljes. Nii uhke-nii uhke! Ja ka kõrvitsatel on päris mitu vilja küljes. Nüüd jääb vaid üle loota, et Annu neid pallide pähe liiga vara ära ei näpista (ühe väikse arbuusi pani juba kurivaim mul tuuri!).

Enamikel päevadel jõudsime ka randa. Ilm oli imeline ja lastel oli vees väga lõbus. Annu tegi meile iga jumala kord, kui oli vaja kodu poole sättima hakata, sellist tsirkust, et oleks pidanud pileteid müüma hakkama. No pole minu silmad sellist draama-mamat enne näinud, kui minu armas tütrekene. Visatakse siruli maha ja röögitakse nii, et kõrvad ähvardavad peast kukkuda.
Aga nii kaua, kuni preili saab teha täpselt nii, nagu tema tahab, pole probleemi. :D

Kuna Ann ja Oll olid nii suured sõbrad, siis otsustasime nad ka meie kaksikute vankrisse koos istuma panna. Pille lükkas siis oma kaksikuid ja mina kärutasin Joelit meie vanas Hartanis. Enamus, kes vastu tulid, pidasid neid ilmselt päriselt ka kaksikuteks. :D Pildil on siis Oliver ja Annu kaksikute kärus, just veidikene enne seda, kui hakkasime poodi lippama.

Ma pean lihtsalt ütlema, et mul on ikka vapustavalt osav mees. Läheme meie siis ükspäev Põlvasse, sest seal pidi olema laste tivoli (faking õudne reis oli!). Jõuame kohale ja mida pole on tivoli! Vaatasin siis ise kuulutuse üle ja kuulutuse all oleval pildil on suurelt kuupäevad ja kellaajad kirjas. No loomulikult vaatas mees ainult kuulutuses olevat teksti, kus oli kirjas kuupäevade vahemik, mil tivoli parasjagu linnas on. Aga see, et kirjas on 26.juuni-2.juuli ei tähenda ju ometigi, et tivoli oleks iga päev 26.juunist 2.juulini avatud olnud… Seega saime rämedalt üle ja pidime mitu tundi linnas aega parajaks tegema, enne kui koju tagasi saime sõita. Hall-fucking-luuja. Aga vähemalt on ka minul nüüd midagi, mida talle elupäevade lõpuni nina alla hõõruda. :D
Aga tegelikult oli tore ka, mis siis, et tivolisse ei saanud. Ja vahvaid pilte saime ka, seega win. ;)

Joel poiss on vist hea toidu peal, lott hängib põlvini. :D

20160630-DSC_0016

Ühesõnaga, meil oli väga tegus ja lõbus nädal, ning loodan, et nad meile peagi jälle külla tulevad. Kuigi Tallinnast on ikka päris rets siia reisida…

 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

A mina hakkan tervisliku(ma)ks

Posted on by
2

Eelmise kuu lõpus alustasin ma fitlap.ee toitumiskava jälgimisega ja võtsin nädalaga lausa kaks kilo alla (ja siis järgmisel nädalal juba läraki neli kilo juurde, aga sellest räägime juba järgmises postituses, et miks ja kuidas :D). No eks mul ole seda materjali ka millest võtta, sellepärast see praegu nii kergelt ja kolinaga kukubki.
Ma olen selle kavaga ikka ülirahul. Ma olen selline laisk ja rumal perenaine, et ei oska peaaegu kunagi midagi (õhtu)söögiks teha ja tihtipeale avastan alles tund-kaks enne õhtusöögiaega, et ahaaa, aga mis ma siis täna süüa üldse teen??? Ja tänu sellele sõimegi me umbes 3 korda nädalas kartulit ja hakklihakastet salatiga. Ütleme nii, et MEGA kopp oli juba ees.
Sellise kavaga aga seda probleemi pole, et ideed otsa saavad või ei oska midagi teha. Kõik on ette kirjutatud ja sinu vaevaks ongi vaid toiduainete muretsemine ja nende kokku möksimine. Jääb ära kogu see ahastuses poes ringi trampimine, et mida ma ometi süüa teeeeeeen?
Ka ostunemekirja annab see leht sulle ilusti ette. Nimekirja saad (poes) ka oma nutitelefonist vastava äpi abiga hõlpsalt vaadata. Ei pea kõike eraldi üles kirjutama, nagu kilplane. Ka muid asju saad ise juurde lisada. Kui sul on nt vaja nõudepesuvahendit, või kassiliiva, ei pea neid eraldi kuskile paberilipikule kirjutama, vaid võid kõik ilusti sinna sisestada. Muide, kõik toiduained sorteeritakse automaatselt eraldi, kalad-lihad, köögiviljad, puuviljad jne.

Lisaks meeldib mulle ka see, et sa ei pea tegema kindlasti just seda toitu, mis sulle ette antud on, vaid saad retsepti ka hõlpsalt vahetada (valida on rohkem kui 400 retsepti seast!). Asendada saab ka toiduaineid. Kui sulle näiteks ei meeldi kala, võid selle meelepärase lihaga asendada ja leht arvutab sulle automaatselt kohe uue koguse.
Kavva saad tasuta lisada ka kuni 5 pereliiget. Iga toidukorra kohta saad siis märkida kes sel korral sööb/ei söö. Ainus miinus sellega on see, et lapsi pole sinna väga võimalik lisada. Õigemini saad lisada küll, aga ta ei arvuta just eriti mõistlikke koguseid neile. Näiteks kui ma Annu lisasin (peab sisestama kaalu ja pikkuse), siis arvutas leht talle peaaegu sama suure toidukoguse, kui mulle. Seega ma nüüd enamasti jätan Annu märkimata, ning lisan lihtsalt igat asja veidikene rohkem, et ka Annu söönuks saaks.

Retseptid on mõnusad, aga tervislikud. Mõni asi on tervislikumas variandis isegi maitsvam, kui ‘ebatervislikus’. Kindlasti jagan tulevikus ka mõnda oma lemmikretsepti!
Ka magusast ei pea oma suud täiesti puhtaks pühkima, sest valikus on ka koogid jms.

Btw, toitumiskavaga kaasneb ka treeningkava, aga ma ei tea sellest eriti veel midagi, sest ma alles kuu tagasi pressisin endast teise inimese välja and shit, seega jamh… Tulevikumuusika.

Hinna poolest on ka asi päris taskukohane. 20 euri kolme kuu eest ja kui enne seda registreerid, ning läbid kolmepäevase proovitsükli, saad kavad 3 kuuks lausa 15.60 eest. No ja mida kauemaks võtad, seda soodsamalt saad. Kuus kuud on 30 euri (soodusega 23.40), 9 kuud 40 euri (soodusega 31.20), 12+3 kuud on 50 euri (soodusega 39 euri).
Minu arust oli seal veel mingi selline blogiteema ka, et iga blogipostituse eest saad tasuta lisapäeva (fitlapi lehel peab pidama seda siis).

Mina võtsin selle nädalaga kaks kilo alla ja isegi nii, et ma ei jälginud kava 100%. Kuigi nädala peale on lubatud üks patusöögikord, tegin mina sohki ikka rohkem.
Juba alguses võtsin asja tegelikult nii, et ma ei hakka enda vastu ülirange olema (vähemalt kohe alguses), sest ma tean juba ette, et sellisel juhul murdun ma niikuinii ja õgiksin kõike kolm korda rohkem. Seega parem luban endale vahel selle tükikese shokolaadi (või kolm…), kui suure võitluse peale murdudes terve tahvli keresse keeraks.
Praegu piisab mul kaalu kaotamiseks juba väikesest muudatuest, ala söön regulaarselt või asendan tavalise riisi pruuniga jne (mis mul tegelikult juba eelnevalt ka tehtud oli).
Ma eeldan, et kuskil poolel teel olles, pean enda vastu karmim olema ja selleks, et kaal edasi langeks, pean hakkama trenni tegema ja niksid-näksid unustama. Hetkel saan veel numbrite langemist näha ka nii, et vahel söön jätsi ja joon teed suhkruga. ;)

Muidugi saaks ja võiks kohe ka kõike megatõsiselt võtta, aga no ega mul kiiret ole (pealegi pole suur ja kiire kaalukaotus hea, rinnapiima pidavat siis teatud laadi mürke imenduma). Selleks suveks ma enam niikuinii rannavormi ei saa. :D :D :D

*Kuigi mina saan seda kava tasuta jälgida, oleksin ma täpselt sama kirja pannud ka siis, kui oleksin selle eest maksma pidanud.*

Kas teie olete kunagi mõnda toitumiskava jälginud? Millist? Kuidas välja tuli? Kas meeldis?

 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

Arendavad mänguasjad

Posted on by
11

Annu sai täna jälle suure kastitäie mänguasju, millest jätkub tal rõõmu ilmselt kauaks-kauaks! Nimelt saatis lelunurk.ee Annule kingituse.

Pakis peitis end veepliiatsiga värvitav värviraamat (link!).

20160701-DSC_0087

Selle põhimõte on siis selles, et laps saab värvida, aga kui juhtub, et ta otsustab ka kõike muud kaunistada, ei juhtu sellest midagi. Nimelt käib sinna pliiatsi sisse vesi ja kui pliiatsiga pabril kunsti teha, värvub see siis vastavat värvi. Ja kui pilt ära kuivab, kuivab ka paber jälle puhtaks, ning laps saab sama pilti uuesti värvima asuda.
Praegu pole me veel seda katsetada jõudnud, aga ma olen kindel, et talle meeldib, sest sodimises on ta mul ju meister. Vaadake kasvõi allpool seda pilti – väike Picasso sodist laualt tuuri pandud pastakaga KOGU diivani ära! :D

20160623-DSC_0110

Siis oli pakis veel üks tavaline nupupusle (link!). Annu jumaldab hetkel selliseid puslesid.

20160701-DSC_0086

Lisaks tavalisele nupukale, oli pakis ka häälega nupupusle (link!). Kui klots oma õigele kohale panna, siis teeb see vastava looma häält. Väga asjalik, laps õpib mitut asja korraga – looma välimust ja seda mis häält ta teeb, ning lisaks arendab see ka motoorikat.

20160701-DSC_0085

Siis oli pakis veel üks beebipusle (link!), mis ilmselt jääb Joeli esimeseks pusleks, sest Annule on see liiga titekas juba.

20160701-DSC_0081

Ja lõpetuseks minu ja Annu kõige lemmikum kingitus – lõigatavad toidud (link!)
Sellega mässas Annu ikka päris jupp aega. Ma ei saanud teda isegi sööma. Oli ju vaja leiba tükeldada ja õunu poolitada. :D

Teie jaoks kehtib lelunurk.ee e-poes pusledele ja meisterdamiskaupadele kuni 17.juulini -10% soodustus, ja kui end seal lehel ka registreerite, siis saate -15%. Sisestage vaid ostu vormistamisel võlusõna ‘Lipsuke’. :)

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!