Nüüd, teisel ringil olles, olen ma kuidagi palju… rahulikum? Või õigem oleks vist öelda, et mul on rohkem selline mõtlemine, et ”aega on-aega on”.
Annu ajal oli mul kõigega KOGUAEG kiire. KÕIKE on vaja ja KOHE!
Praegu ajab natukene naermagi, et meil oli võrekas juba 10.nädalal olemas ja vanker seisis nurgas kuskil 20.nädalaks. Võrevoodit panin kokku-võtsin lahti vist oma viis korda, enne, kui ta tegelikult ka kokku jäi…
Tegelikult oligi tol hetkel nii toimimine meie jaoks õige. Rahakott ei lubanud kõike korraga osta niikuinii. Pealegi, siis oli mõnuga aega, et teha korralik eeltöö ja osta just see kõige parem asi, mitte kiiruga-kiiruga see, mis kätte juhtub…
Lisaks oli mul tunne, et peangi kõik saada olevad tuled ja viled ostma, sest ma tahan ometigi ju hea ema olla! Nagu paljude titevidinate omamine suudaks halvast emast imeväel hea teha…
Sel korral tunnen ma end lausa süüdi. Mul on tähtajani vähem, kui kaks kuud, ning kui see laps otsustaks nüüd ja kohe sündida, oleksin ma omadega ikka päris pekkis.
Ma mäletan veel, kuidas ma veits kõveralt sellele vaatasin, kui keegi rääkis, et ta on kaheksandat kuud rase ega ole veel asju varuma hakanudki. Kas sa ei oota oma last, või MIS SUL VIGA ON?! :D Ja nüüd olen ise põhimõtteliselt samasugune.
Asi pole selles, et ma teda ei ootaks. Iga päevaga jõuab aina rohkem kohale, et ma tõesti-tõesti olen varsti kahe lapse ema ja mõnes mõttes tahaks ma juba sünnitama minna ja, et aeg veel kiiremini läheks ja… Aga sel korral on mul veel 101 muud asja, lisaks rasedusele ja tulevasele beebile, millega ma tegelema pean. Annut oodates keerleski mu elu ümber tema…
Igatahes. Mõtlesin kokku visata ühe listi, mida kõike peaksin ma enne Beebi#2 tulekut ära klaarima-muretsema-tegema.
- Turvahäll
Seda oleks isegi siis vaja, kui ma poleks oma lubadega hakkama saanud. Kuidas ma ta Tartust muidu üldse koju tooksin?
Ilmselt ostan selle kasutatult, aga kindlasti usaldusväärselt isikult, mitte kuskilt muksula grupist. Miks? Kunagi ei tea kindlalt sellise hälli tausta. Ehk müüb mõni haige inimene oma avariilist turvahälli? Või on see häll hoiul olnud külmas-kuumas-niiskes/keldris? Seda ei pruugi ju peale vaadates arugi saada. Muide, kust üldse vaadatakse turvahällide ja -toolide turvalisuse hindeid? Annu ajal ma sellega kokku puutuma ei pidanudki…
- Tandemkäru/kaksikute käru
Ma lootsin, et ei pea sellist käru ostma, aga Annu pole terakestki targemaks saanud. Kui ta kärus ei istu, siis me võitleme. Iga-jumala-sekund. Ta üritab pidevalt minema joosta ja kui ma tal käest kinni hoian, viskab end läraki makaroniks ega võta lihtsalt jalgu alla (ja kui käe lahti lasen, paneb jooksu). Üks võimalus oleks ka seisulaud, või iste olnud, aga sealt pealt saab ta ju ka vabalt tuld panna. Piisab vaid sekundist, kui mujale vaatan ja ta on juba jumalteabkus. Oeh, see aeg kus lapsel jalad on, aga mõistust mitte, on ikka nii-ii tore! :D
Ma ei kujuta hästi ette, et teda käruga mööda linna/poodi taga ajan. Seega turvalisuse (ja mu terve mõistuse) säilitamise mõttes pean siiski vist sellise käru muretsema. Mõned on välja ka vaadatud, aga uuena on nende hind kergelt…ulme. Ja kasutatult neid väga ei liigu.
Enne sünnitust ilmselt ei õnnestu siiski seda ostu teha, seega jamh… Vaatame mis elu toob.
Variant 2 on see, et ma ei liigu lähima kahe aasta jooksul lihtsalt kodust nende pättidega üksi välja.
- Kandelina/beebisisu ergobaby kõhukotile
Tõenäoliselt üritan kuskilt ergobaby’ile sisu leida, sest suvisel ajal on see kott vist veidikene vähem ahistavam, kui lina. Kui kellelgi on, siis ootan pakkumisi!
Alguses mõtlesin, et ehk saan ka nii hakkama, et Annu kärus ja titt kõhukotis. Aga ma olen tegelikult ikka päris väike ja nõrk, ega jaksa seda pampu pikalt enda küljes tassida… Pealegi, kui ilmad juba jahedamaks lähevad, kisuks ka see variant juba jamaks. Sellele, et Annule sügiseks aruraasukesi juurde kasvab, ma eriti ei panustaks. Aga samas, kes teab. Imesid juhtub.
- Apteegikraam
Kui aus olla, siis ma isegi ei mäleta enam täpselt mida kõike ostma peaks! :D
Aga seal vist pole midagi nii paanilist, mis ei kannataks oodata beebi sünnini (Annu ajal oleksin ma sellise lause peale minestanud – KÕIK peab olemas oleme ENNE lapse sündi!).
Sel korral ma endale lappe väga ette ostma ei hakka. Targem on oodata ja vaadata, kui suuri üldse vaja läheb.
Minu arvates on parim nibukreem purelan, ning see on meil olemas. Muide, kõige parem abivahend ka katkiste huulte puhul!
Pepukreemi peaks ka kuskil väikses topsis olema ja apteegi pakist peaks ka juurde saama, seega seda pole nagu vaja.
Naba puhastamiseks peaks seda saialillevärki olema. Pean ainult vaatama, kas kõlbab ka veel…
Igast tikke ja lappe on meil niikuinii elamine täis…
Mis veel?
- Kõhukips
Annu ajal tegin oma kõhust jäljendi, mis mul praegugi kapil seisab. Keda huvitab, siis guugeldage näiteks ”belly casting”. Imeilusaid asju saab sellega ikka teha! Kunstiannet oleks vaja ainult…
Seega tundub ebaaus sel korral kips tegemata jätta. Aastate pärast on kindlasti väga huvitav vaadata, milline mu kõht raseduse ajal olnud on. Seda ütlen kohe, et kui ma kuskil pool aastat peale Annu sündi seda kipsi vaatasin, siis ei mäletanud ma enam ammu, et ma nii suur üldse olnud oleksin… Praegu on ka väga lahe kõhtusid võrrelda.
- Mõned riided/mähkmed
Näiteks kojutoomiseks midagi erilist ja armast. Kui homme soo teada saame, saan otsima hakata! Teiste riiete osas ei oska ma midagi öelda. Midagi mul nüüd on, aga ma pole veel asju läbi sortinud, ega pesnud…
Mähkmeid peaks ka ostma. KK mähkmeid pole ma endiselt juurde tellinud. Sisud tuleks välja vahetada, sest neid ei õnnestunud mul isegi klooriga enam puhtaks saada. Odavam on vist osta väikseid käterätikuid, kui välismaalt sisusid tellida. Ja no kaasi saab vast Eestist ka juurde muretseda.
- Beebimonitor
Annu ajal ei pidanud ma seda vajalikuks, aga hiljem ikka ostsin, sest isegi meie eelmine korter oli piisavalt suur, et lapse nuttu koheselt mitte kuulda. Ja no kui mul üks magab toas, ning teine õues, ise pendeldan jumalteabkus, siis on kindlam, kui mõlema juures on ka monitor.
- Mingit käte-jalgade jälgede tegemise komplekti tahan ka. Annu omad on mul raamaturiiulis ja no need pisikesed kämblad on ikka nii armsad! :)
Võrekat ma sellele lapsele ei osta, sest öösel võtan ma ta niikuinii kaissu ja moosese korv on meil veel Annust alles.
Lamamistool ja kiik on ka alles, kuigi Annu on nendega päris hea hävitustöö siin teinud (kiige max taluvus on 9kg, Annu on peaaegu 12 ja aeleb seal otsas nii, et vähe pole). Ei tea kas need veel nii kaua vastugi peavad, et beebi#2 neid näeks. :D Võtsin asjad varem välja, et ta saaks nendega ‘ära mängitud’ ega kadetseks, kui beebi neid asju ükskord kasutama hakkab.
Mängumatte/-kaari on isegi mitu. Üks on Annu ajast, mis mulle tegelikult väga ei meeldinudki, ning teise ostsin juba sügisel beebi#2’le ära.
Voodikarussell on ka alles, aga ma ei tea kuhu ma selle üldse saaksin panna, et Annu seda pooleks ei murraks.
Vanker on ka muidugi olemas. Isegi kaks tegelikult. Aga teine on selline, millega saan beebi#2’te hoovi magama panna…
Lisaks asjade muretsemisele pean ma veel selgeks tegema kes viib meid sünnitama, kes toob tagasi, kas ma võin Annu peale sünnitust meie juurde peretuppa võtta, või peab ta minust need kolm-neli päeva eemal olema (#absurd), kuidas Annu lepib, kui meid kumbagi juures ei ole ja kas ta hoidjaga ka öösel hakkama saab (me pole Annust ühtegi ööd eemal veel olnud). Lapsehoidja on vist põhimõtteliselt olemas, aga kui ma peaksin minema sünnitama talle ebasobivatel kuupäevadel (eksamid-jehuu), on jama majas. Mai lõpust-tähtajani oleks hoidjaks vist mu mehe õde oma lapsega (Annu jaoks parim lahendus, ta jumaldab teisi lapsi), aga enne seda mu kauaaegne sõbrants, keda Annu ka õnneks jumaldab. Ühesõnaga, peame Annut veel koolitama.
Lisaks sellele pean ma välja mõtlema kus ja kuidas kõhupildid teeme ja mida ma selga panen…
Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!
