Ma ei suuda seda lihtsalt uskuda. Is this really happening? :D
Kui sa oled väga nõrganärviline ja hakkad iga väiksemagi kirjelduse peale kahte lehte roopima ei soovita ma sul edasi lugeda. Või siis kui sind lihtsalt ei huvita beebid, rasedus ja muu titendusega seonduv möll.
Ütlen siis veel niipaljut, et kirjutasin seda eile, seega on aeg ühe päevavõrra nihkes.
Targa äpi järgi olen ma siis selle kirjutamise hetkel 4+2. Ühe teise äpi järgi olen 3+3. Ma ei saa hetkel veel mitte sittagi aru. Ov oli 15-18 Jaanuar (selle minu päevade äpi järgi. Aga mu päevade majandus on koguaeg nii sassis, et seda ei saa üldse väga tõsiselt võtta.) aga ise märkisin ma ov’i ajaks 12’nda, sest siis oli suur tükk tarretist mul püksis, mis omakorda on mul üks ov’i sümptomeid. :D
Seega täitus eile(?) ov’ist täpselt 2 nädalat. Ja 12’ndast saadik oleme me ka nn ”proovinud”. NO MA EI VALETANUD KELLELEGI JU! Kui keegi küsis kas ma olen rase ja ma vastasin ei, siis ma ei valetanud ju, sest ma ei olnudki veel rase, teoreetiliselt.
Oh issand kuidas ma seesmiselt surin, et ma ei saanud teile kõigile kirjutada mis toimub! Aga nüüd elan ma end siin tühjaks ja saan kõigest rääkida!
Paljud ei tunne pesastumise ajal midagi aga mul polnud testi vaja tehagi. Ma lihtsalt teadsin. Kuigi see ei tähenda, et midagi mulle veel kohale oleks jõudnud! Ma ei suuda seda lihtsalt uskuda! Appiii! Minust saab emme.
Üks suurimaid tundemärke mille järgi aru sain oli valu paremas munajuhas. See oli ka eelmisel korral ja ma veel paanitsesin, et äkki on emakaväline rasedus vms. Ja üldse igasugused väiksemad valukesed seal lady parts’is olid igapäevased. Kuigi need võivad ju viidata ka algavatele päevadele. Aga mitte mitu nädalat enne ju?
Ja olen tähendanud ka seda, et kui järsku liigutan (naerma hakkan, köhatan, aevastan) siis lööb valu munasarjadesse, see oli eelmisel korral ka.
Ja siis olid need KOHUTAVAD kõrvetised mul kurgus kinni, tegid jaanituld seal mõnuga. Kõrvetised olid umbes nädala mu ”parimad” sõbrad.
Ja siis ma olen nagu … Zombi? Unekott? Poolsurnud? Ma ei tea. Unemati on mind oma liivaga üle puistanud, õigemini on ta mind sellesse lausa matnud. Ma ei suuda üle 9-10 tunni järjest üleval olla. Varem ei olnud probleemi üleval olla kasvõi 24 tundi järjest. Eile ärkasin mingi 9 hommikul ja õhtul poole seitsmeks olin ma juba nii out’is, et silmad lihtsalt vajusid kinni, kuigi ma ei teinud terve päeva mitte kui midagi. Mõtlesin, et teen väikse pooletunnise uinaku ja seitsme ajal lähen käin tiiru õues Koeraga, ning siis hakkas ”Sajandi armastust” vaatama. Arvata on, et ma ärkasin ehmatusega pool kaheksa oma seebika alarmi peale ja ei jõudnud mitte kuhugi. Vähe sellest… Ma magasin vähemalt pool saadet maha ka veel, sest lihtsalt ei jõudnud olla. Halleluuja.
Lõhna värk on ka veits kahtlane. Paar lõhna on vastu hakanud ja selline tunne, et seest hakkab keerama.
Norin meest ka koguaeg, et ära tee ma hakkan oksele. Ükskõik mille peale :D
Tissid on ka natuke hellad. Ise niiväga katsudes aru ei saa aga kui mees näppima hakkab siis hakkan kohe vigisema, et ta ettevaatlikum oleks.
Seekord pean rahulikult võtma ja mitte stressama või vihastama. Eile juba sain tunda, et kõht hakkab rohkem valutama kui stressis olen…
Eelmine kord pookisin ma ka endale sada sümptomit külge aga kõik oli tegelikult rohkem peas kinni vist ja ala ”mul peab ju nii olema, sest ma olen rase!” aga seekord ma juba tunnen kuidas ma hakkan wc potti kallistama ja mitte vähe. Oeh, seda rõõmu :D
