”Ema uus mees ei salli mind”

Eilse külalispostitusega, meenus mulle üks lugu mu enda lapsepõlvest.

Mul oli kunagi sõbranna, kes oli lahutatud vanemate laps. Kui ta oli umbes 10, kohtas tema ema uut meest. Peagi sai ta temaga kaks last ja jäi koduperenaiseks. Mees käis tööl edasi, ning dikteeris kodus kuhu ja kuidas raha jagatakse. Väiksemad lapsed said kõik mis hing ihaldas ja neid hoiti nagu kullatükke. Neil olid uued ja vinged mänguasjad, värske remondiga toad, ilusad riided jne. Aga minu sõbranna kandis kaltsukast saadud ja plekilisi riideid, ta toas polnud tapeeti seinas, ning ta magas kaltsuhunnikus, millele oli lina peale visatud! Vabanduseks öeldi, et sõbranna ei oska oma asju hoida, seega ei vääri neid.
Kõik uued asjad sai ta oma isalt, kuhu uus mees sõbrannal muidugi väga tihti minna ei lubanud.
Kasuisa sõimas teda pidevalt igast tühiste asjade pärast ja alandas teda nii kuis sai. Mäletan hästi ühte korda, kui olin neil külas, ja kasuisa võttis restilt taldriku. Uuris seda nagu kull, ning hakkas irvitama ”nii pesedki nõusid? ise tahad suur tüdruk olla, aga ei saa isegi nõude pesemisega hakkama?” Sõbranna läks näost punaseks ja hoidis pisaraid tagasi.

Lisaks sellele ei sallinud uus mees sõbranna koera ja sajatas teda koguaeg. Ala “korista oma krants siit ära” ja “hoia teda oma toas”.
Sõbrants pidi pidevalt pesamunasid hoidma ja ei saanud selle eest isegi lihtlabast aitähi.

Mees meheks, mingil imelikul kombel ehk veidi-veidikene mõistan seda, sest ”võõrad” lapsed ei ole ehk nii kallid, kui enda omad, aga selline käitumine pole küll aktsepteeritav! Kõige haigem oli tegelikult see, et sõbranna ema ei teinud mitte kui midagi, ning lasi oma uuel mehel esiklapsega nõnda inetult käituda.
Kuidas nii saab? Kuidas saab ema mingit mehenärakat oma lapsele eelistada? KUIDAS!

Kas teie olete taolise käitumisega kokku puutunud, et kasuisa/kasuema teeb lastel vahet?



 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

Me vaatasime porri!

Mu mehekesel on viimasel ajal selline tore komme, et enne filmi ”ostmist” ta treilerit vaadata ei viitsi. Lihtsalt…pealkirja järgi valib. Seega vaatasime me ükspäev sellist filmi nagu ”Muck”.

Esimesed kümme minti üritasin ma selgusele jõuda kas me vaatame soft porri, või mis pagan täpselt toimub? Mingi pesus kummipart komberdab mööda sood ringi ja karjub appi. OK!
Kuskilt põõsast vajuvad järsku välja tema sõbrad. Üks tüüp on üleni verine ja suremas. Aga sealjuures tegi ikka seksistlikke nalju ja üritas tibidele kätt püksi ajada. Siis oli seal veel üks eit, kelle pükstest oli saanud seelik. Selle neiukese kõige suuremaks hädaks oli see, et tema mees (? päris saigi aru kes kellega…) kaotab liiga palju verd ja pärast ei jagu teise aju jaoks piisavalt.
Paar nende sõpra oli juba enne filmi algust kuhugile kadunud, aga mis, kus, kes, miks – pole õrna aimugi. Või miks need kaks tšikki poolpaljad olid? – see mõelge ise juurde!

Komberdasid nad siis mingi uhke maja juurde. Munesid seal ikka mõnusa aja. Hea, et veel pitsat ei tellinud… Arutaisd, et kas minna sisse, või mitte? Äkki kutsutakse mendid – mis siis saab? Naersid ja kõkutasid, ei olnud neil kuskile kiiret. Mis siis, et kaks nende sõpra olid juba teadmata põhjustel surnud, üks tüüp oli verest tühjaks jooksmas, kummipardid surnuks külmumas (nagu nad ise väitsid) ja üks paarike elas mokkapidi koos, sest too noormees, ainsa terve meesterahvana, pidi minema abi kutsuma. Enne jõudis muidugi too vigastatud kiimavend paar ümber augu nalja teha, ning ära märkida, et mõtleks kui kahju, kui nad nüüd kõik surma saavad ja tüüp ei näekski oma naist kunagi paljana.

Lõpuks lõi siis kõige õblukesem kummipart ukse sisse ja nad läksid ”sooja”. Pesus tšikk värises nagu haavalehekene, aga teki alla ronis ikka nii, et tissid olid paljad ja tekk oli ainult poolenisti jalgade peal – no tal on ju ilmselgelt NII külm!
Siis lõpuks läks too ”terve ja tugev” noormees abi kutsuma, ning tema neiuke jäi majja, teiste juurde, ja hakkas ema Theresat mängides mööda maja vajalikke asju kokku otsima. Suundus keldrisse, ning sai seal hillbillide käest reipi. Pärast visai ta alasti keha läbi akna, otse tema noormehe jalge ette.
Õbluke kummipart läks üles korrusele duši alla ja etendas seal korraliku show – hööritas ja eputas peegli ees, seebitas ja mudis end iga nurga alt, kuni lõpuks nägi aknast, et kummipart nr üks ja haavatud kiimavend saavad õues hillbillide käest kirvest. Hakkas vannist välja astuma ja kukkus kõhuli – ma juba poolenisti ootasin, et kaotas teadvuse ja sai mälukaotuse! Aga ei! Hoopis jooksis trepist alla ning sai kirvega kõhtu!

Mingil ime kombel õnnestus kummipart nr ühel ikkagi põgeneda (endiselt pesus!), ning ta jooksis kuskile väikesesse uberikku peitu. Oleks siis vähemalt tule kustu pannud, või midagi, aga kus sa sellega. Ega pimedas poleks ju rindu kah näha olnud.
Hillbillid leidsid ta sealt muidugi üles. Hirmunult jooksis tšikiita õue ja hakkas ümber nurga Mr. Hillbillit luurama. Aga ootamatult ründas Hillbilli neiut hanguga! Neiul õnnestus hang enda kätte saada ja Mr. Hillbilli kukkus vabatahtlikult, nagu küpse õun, hangu otsa. Neiukene sai muidugi ülepeakaela veriseks (nägi küll rohkem välja nagu tavott). Neiukene tõusis raske ohkega püsti ja ehmatas endal vist püksid täis, kui kuulis klõpsatust. Jäi hirmunult ringi vaatama, kuni vihmuti (üks ainus, ja seegi tema juures!) tööle hakkas, ning neidise peale pritsima hakkas. Kummipart muidugi hakkas vee all end hõõrutama ja ”pesema”. Nautis täiega oma jääkülma duši seal. Ja mingil imekombel oli talle jalga ilmunud… Ei mitte püksid, vaid KUMMIKUD! Kummikud leidis, aga riideräbalaid mitte? Hmmm…

Samal ajal oli ”terve ja tugev” noormees kuskile asulasse jõudnud, ning suundus baari. Esimese asjana hakkas kari eitesid ”dibs” karjuma, kui tüüpi nägid. Selle asemel, et esimeselt ettejuhtuvalt inimeselt telefoni küsida, läks tema end vetsu pesema! Muidugi võttis särgi seljast ära ja tegi naistele ka väikest showd. Muidu tuiavad seal filmis ringi ju ainult alasti naised…
Lõpuks sai siis ühelt eidelt telefoni ja helistas oma nõole. See nõbu pidutses aga ühe tumedapäise kummipardi ja oma sõbrannaga, kuskil väljasurnud baaris. Nõbu ajas mõlemale eidele kätt püksi… Kummipart suundus vetsu ja hakkas seal rinnahoidjaid proovima. Tal oli neid vähemalt 5-6 paari kaasas… Et nagu. Kes kurat läheb paari jooma ja siis võtab mingi sada komplekti pesu kaasa? Et nagu… Ok. Midaiganes.
Enivei. Nad kolmekesi siis asusid sealt väljasurnud baarist teele, et ”terve ja tugev” noormees, koos oma 4 sõbraga, peale võtta.
”Terve ja tugev” noormees läks muidugi sealt baarist minema ja hakkas lambist mööda asulat jooksma. Maju oli ümberringi tohhujaaa… Jõudis siis selle majani, kus tema sõbrad olid. Nüüd oli see maja keset asulat põhimõtteliselt. Mõtleks, kui lahe, lendav maja! Endalgi oleks sellist vaja.
Jõudis siis sinna hoovi ja tema jalge ette maandus too alasti girlfriend. No vähemalt nägi ta lõpuks paljana kah ära…

Samal ajal jõudsid tumedapäine kummipart, kiimavend nr kaks ja pühaliku olekuga sõbranje ka sinna fucked up linna, ning sattusid juba kokku hillbillidega. Neli hillbillit seisid neil, hangud käes, tee peal ees. Noored arutasid autos, et huvitav mida küll teha, kas need imelikud tüübid on tapjad (ei, nad on kindlasti suvepuhkusel olevad jõuluvanad), kas peaks neist üle sõitma või lihtsalt otsa ümber pöörama? Lõpuks jõudsid otsusele, et neile vist ikka ei meeldi see asi… Ohjah. Nii kaua kuni nemad oma sõjaplaani arutasid, hakkasid hillbillid juba nende poole jooksma. Vot siis alles läks paanika lahti. Asi oli lausa nii hirmus, et kisava kummipardi hüplevatest tissidest oli ka vaja üks, natukene liiga pikk, kaader teha.
Hillbillid jõudsid autoni, mis muidugi ei käivitunud enam, ning tagusid sel aknad sisse ja tirisid noored välja. Kummiparti hakati kohe alasti kiskuma, teisi hoiti lihtsalt kinni. Kiimavend hakkas Chuck Norrist mängima ja tagus ühe hillbilli kummuli. Järsult, ja täiesti lambist, lendas auto katuse peale. Lömastades mitu hillbillit ja tolle tumedapäis kummipardi. Kiimavend oli auto pärast ka rohkem endast väljas, kui oma lömastatud girlfriendi pärast. Sõbranje suurim mure oli aga hoopis see, et tal pole piisavalt riideid seljas.
Mõni sekund hiljem lõi kiimavend juba oma sõbrannale külge, ning andis talle laksu vastu kanni. Ja nad hakkasid rõõmsalt edasi jooksma.
Täiesti lambist leidsid nad, keset üsnagi suurt asulat, õige maja ja tolle tüübi, kes oma alasti girlfriendi kõrval ulgus. Vaidlesid veits selle üle kellele oleks pidanud tegelikult ikka helistama, vahetasid paar hoopi, ning läksid sõbralikult majja sisse, et relvi ja alkot otsida.
Täiesti lambist vajus sisse pesus kummipart, ning hakkas sonima ja oli nagu uimas narkokoer.
Ja siis saabusid hillbillid, ning tapsid pesus kummipardi ära.
Kiimavennale tõmmati pael kaela, ning ta lendas mingi kolmekümne meetri kõrguselt vastu maad. Tõusis püsti, pühkis tolmu põlvedelt ja hakkas viie hillbilliga kaklema, nagu fucking kung fu panda!

Ma ei saa aru mis värk neil hillbillidel särkidega on. Koguaeg kisuvad neid kõigil seljast ära. Ehk on kadedad, et neil pole? Japp, ka nemad jooksevad seal peaaegu paljalt ringi.

Lõpuks põgenevad alles jäänud noored sohu, ning kiimavend ja süütu ilmega sõbranje leiavad üksteist.
Aga loomulikult ei pääse nad ilma veel ühe hillbilliga kohtumiseta. Tüübid hakkavad seal selle albiinost vägistajaga maadlema, ning korraldavad uhke veeshow. ”Terve ja tugev” noormees jääb teadmata kadunuks. Värske noorpaar hakkab käsikäes minema kõndima ja soo nende jalgade ees muliseb, nagu kuumaveeallikas. Kiimavend nendib, et ”no see nüüd küll hea märk olla ei saa”. End of the story.

No nii lambi koha pealt lõppevat filmi pole mina enne näinud…
Ohjah. Mis ma oskan öelda. Rohkem ei vaata ma kunagi ühtegi filmi, enne vähemalt imdb’d kontrollimata. Oleks vaevunud seda tegema, oleksime näinud, et too film sai vapsutavad 2,6 punkti 10’st. See oli selline saast, et isegi korralikku treilerit ei õnnestunud mul leida. Ainus mis veidikenegi näitab filmi olemust on SEE videolõik. Sealt näeb kohe mitu stseeni ära, millest ma räägin (k.a. selle vihmuti oma). No vähemalt on meestel midagi vaadata, eksole. :D
See oli selline kräpp, et pooleli ka jätta ei saanud, sest tahad ju teada KUI palju ajuvabamaks veel minna saab?

Kas teie olete kunagi mõnda taolist vägavägaväga halba filmi vaatama juhtunud? Millest see rääkisa? Ma olen näinud veel selliseid ajuvabadusi nagu sharknado (haid lendavad ringi ja hammustavad inimestel päid otsast ära) ja zombeavers (selle kirjeldamiseks pole maailmas piisavalt sõnu). Suur aitäh mu bff’ile, kes harrastab selliste haigete asjade vaatamist! :D



Uutest postitustest teavitab FB fännileht Lipsuke – klikka SIIA!

Kleidipaanika

No joppenpuhh, kui kurjaks võib üks e-pood ajada!
Tellisin gala jaoks imeilusa musta kleidi. Samasugune nagu SEE, aga must. Lubati umbes kahe nädalaga, sest minu suurus oli otsa saanud. Ootasin mingi kuu aega. Küsisin isegi, et nohh, kus mu kleit on. ‘Tuleb-tuleb, sel nädalal, või järgmisel’. Jõudis kätte see ‘järgmine nädal’, ning sain kirja, et ma ei saagi seda kleiti. Ma olin ikka suht marus, sest galani on nii vähe aega jäänud ja kust pagana kohast ma nüüd selle kleidi järsku välja võluma peaksin!?
Vabandas ette ja taha, ning pakkus asenduseks SEDA. Aga ma arvan, et see ei oleks minu seljas ilus. Ma eelistaksin ikkagi avatud rinnaga kleiti. Siis pakkus ootamatult samasugust punast. Olin nõus. Ja siis saabus uus vabandav kiri, et oihh seda ka ei saa, sest inimene, kes pidi kleidi tagastama, mõtles ümber ja jätab selle ikkagi endale! Ja selle jama peale kulus poolteist kuud!

Kõige naljakam on muidugi see, et seal e-poes on müügil mitu, täpselt samasugust kleiti, nagu sheinside’is ja romwe’s, aga hinnavahe on mitmekordne. :D

Ja nüüd, KAKS NÄDALAT enne üritust, olen ma täiesti kleiditu! Ahastus tuleb peale. Selline tunne, et ei tahagi sinna faking galale enam minna, sest niikuinii näen ma seal välja nagu kuivale uhutud vaalaskala ja nahhui on mul vaja kuskil sopelehe galeriis figureerida oma pekkidega.

Ega karma pole naljaasi

Nägin täna lõustaraamatus ühte tuttavat halamas: “Küll see maailm on ebaõiglane koht, miks tema peab nii palju haiget saama – mida ta ometi nii kurja teinud on?” Ütleme nii, et ma vana, kuri mutt itsitasin küll täiega pihku.
Nimelt on too tšikk ikka selline puuk, et karju appi. Neid lugusid ja tegusid on ikka tohutuuuult, aga kuna ma pole kellelgi jalgu hoidmas käinud, ega ise midagi pealt näinud, siis nendest ma parem ei räägi. :D

Kunagi, kui me alles väiksed olime, ja ma ta pahaaimamatult endale külla kutsusin (sest ta oli meie koolis uus ja ma tahtsin sõbralik olla!), rottis ta mult mingi kolm paari kullast ja hõbedast kõrvarõngaid ära (mis olid kingituseks saadud, muide), sel ajal kui ma vetsus käisin. Ma ei julgenud oma emale öelda, ning ammugi mitte ei julgenud ma tollele tšikile midagi öelda, sest ta oli minust mitu aastat vanem (aga käis samas klassis – khmkhmk) ja umbes poole suurem (:D) Aga wtf, ma kutsun su heast südamest külla ja sa rotid mu tagant nõnda naglalt?
Ükskord varastas ta kooli garderoobist mu megalahedad kindad ära, ma JUST olin need saanud. Päris ei olnud tige noh…
Ja siis oli veel selline lugu, et ta ajas mu tolleaegsele ”elu armastusele” mingit saasta (jumal seda enam mäletab mida) ja pani ta reidis mu vv’ks, ajal kui ma õpetaja juures midagi küsimas käisin (mingi arvutitund vist oli ilmselt?). Karta on, et tüüp enam never mu poole ei vaadanud ja minust suuuuure kaarega mööda käis. :D
Aga kõige nahaalsem tegu, mis ei lähe mul vist iial meelest – tšikk pätsas mu botased ära ja siis tuli nendega mulle uksetaha!!!

Mul on Maximast kõrini

Maximas käimine on nagu tähelepanumäng! Põhimõtteliselt iga jumala kord saan ma millegiga tillist ja mind ajab juba ennast ka nii närvi, et ma ei kontrolli KÕIKI triipkoode üksipulgi läbi.
Näiteks eile. Vaatasin, et ohh ühel mänguasjal on hea soodukas. Nimi klappis sildi peal ja kiirelt viskasin ka pilgu triipkoodile. Sobib. Lendas korvi.
Ning nagu alati, siin enne poest väljumist kontrollin tšeki korralikult läbi. Nagu pidevalt juhtub, siis ka sel korral oli mänguasja hind hoopis teine, mis mina olin vaadanud. Läksin kassapidaja juurde, et vot selline lugu on. Olin endas üsnagi kindel, sest ma ju kontrollisin koodi! Tema aga ütles üsnagu üleolevalt: ”kindlasti mitte” ja tormas riiuli juurde. Mina pugesin siis ka väravate vahelt tagasi ja vaatasime asja koos uuesti üle. Tuli välja, et ma olingi jälle valesti vaadanud ja koodi lõpp oli väikese erinevusega. Mänguasjal 149, aga sildil 194. Aga sellise koodiga mänguasja muidugi riiulil üldse polnudki… Kahju 3 euri.
Ja taolisi kordi on ikka omajagu. Ükskord ostsin kana. Vaatasin, et oh, vapsee hea hind. Kontrollisin nime, klappis täpselt. Kontrollisin koodi. Täiesti teine. Ja muidugi sellise koodiga liha seal ei olnud. Silt oli ilusti sätitud täpselt sinna kallima liha alla. Tihtipeale ei leiagi ma üldse siltide seast õige koodiga toodet ja asi jääb ostmata… Aga mõnikord kiiruga ma unustan, et selline kammajaa selle Maximaga on, ning usaldan lihtsalt nime ja asjade/siltide paigaldust, ning siis kassas avastan, et oppaaaa. Ja siis pole enam kedagi süüdistada ka. Pood ”ei tee” ju midagi valesti. Müüja saab kohe öelda, aga kood on ju teine.
Mängivad lihtsalt inimeste tähelepanuvõimel ja eksitavad oma kliente.

Kas selliseid poode on veel, või on ka teie kodukoha Maxima sellise teguviisiga?