Kui beebile ei maitse lisatoit

Annemaia on nüüd juba nädala lisatoitu saanud. Aga tundub, et talle see erilist vaimustust ei valmista, sest suurem osa puristatakse mulle näkku ja mööda kööki laiali. Esimesena andsin talle mõned lusikatäied suvikõrvitsat. Algus tundus paljulubav. Ta sõi vägagi innukalt ja ei ajanud midagi välja. Tundus, et tema oleks rohkemgi soovinud, kui mina anda võisin. Olin täiega sillas, et talle mu suure armastusega tehtud söök maitseb!
Järgmise päeva algus oli sarnane, aga paari ampsu pärast hakkas ta lollitama. Puristas ja sülitas, nagu väike suvikõrvitsa kahur. Veidike ikka jõudis kõhtu ka, aga enamus oli mööda kandikut ja pluusi laiali.
Arvasin siis, et ehk polnud ta lihtsalt nii näljane, aga veidike peale seda sõi ta korraliku lõunasöögi jagu piima.
Sama päeva õhtul muutus ta tujukaks ja nuttis palju rohkem.
Järgmisel hommikul võisin ma seda kõrvitsat juba ise süüa. Tegi ainult nägusid, lollitas, vaatas ringi ja kiskus kardinat. Kui keelasin, siis ainult puristas mulle oma püreed näkku ja naeris. Arvasin, et ehk see on lihtsalt tittede asi. Ega ükski titt ju puhtalt söö. Aga oh ei. Muidu oli ilusti, aga nii kui lusika suu juurde panin hakkas puristama. No jumal temaga. Ega vägisi ka ei saa.
Ja oh sa jumal mis siis trall õhtul lahti läks. Annu punnitas nagu segane ja oli ikka väga kurb. Öösel ei maganud üldse hästi, ärkas tihti ja ei tahtnud enam magama jääda. Keerutas, punnitas, virises ja hädaldas. Vaesekene…
Otsustasin, et järgmisel hommikul teen talle brokolist püreed ja vaatame mis siis saab. Ütlen kohe, et ma ei tea miks just brokoli, ma ei teinud mingit uurimistööd, et kas see oleks nüüd parim teiseks toiduks, või ei.
Aga alguses tundus, et talle maitses see. Sõi isuga, ja eriti ei lollitanudki. Alles lõpus hakkas keerutama ja polnud enam asjast huvitatud. Ju sai siis kõht täis.
Aga järgmisel päeval oli täpselt sama jant jälle. Paar ampsu suure pusimisega suhu, ülejäänu oli mööda kööki laiali.
Ka õhtu oli rahulikum ja gaase ei paistnud enam olevat. Ainus mure oli see, et laps ei maganud enam hästi. Iga öö käis üks pidev jant. Ärkab keset ööd üles ja absoluutselt keeldub uuesti silmi kinni panemast. Ja siis lihtsalt keerutab, möllab, jaurab ja kui ma välja ei tee, hakkab tihkuma. No joppenpuhh küll.
Ka lõunauned läksid täiega pekki. Esimese 40 minutilise une asemel magas tunni, ning teise, pika lõunaune asemel tegi tema 40 minutit. Ja ütleme nii, et see ei sobinud meile kummalegi. Tema oli väsinud ja segaduses, ning mina olin natukene ahastuses, et pidin loobuma oma 2,5 h puhkepausist.
Nii palju siis sellest, et lisatoiduga alustades magab beebi paremini. Sittagi.
Tegin siis järelduse, et ju talle maitseb ainult värskelt tehtud söök. Aga see ei ole ju ka just parim lahendus, et ma hakkan talle iga jumala hommik paari lusikatäit püreed keetma…
Mõtlesin siis, et tutvustan talle uusi asju 3 päeva kaupa. Täna oli siis järg sealmaal, et järgmist toitu tutvustada. Mõtlesin, et teen porgandid ära, sest need hakkasid juba koledaks minema. Aga kui püree oli valmis, ei kõlvanudki see Annule. Mängis jälle kuulipildurit.
Nii palju siis sellest teooriast, et tema sööb isuga ainult värskelt keedetud toitu… Aga vähemalt magas ta täna normaalselt. Ja mingil imekombel jäi ta õhtul nüüd koos issiga magama. Nii, et ma ei tea mis selle tibinaga teha. Porgand peaks ometi maitsema, see on ju magus! Aga ei tuhkagi…
Mingil hetkel andsin talle kurgi pihku ja seda lutsis ta küll isuga, aga ega ainult kurgist ju piisa…
Nüüd tagantjärele mõtlen, et ilmselt oli asi lihtsalt selles, et seedesüsteem sai väikese shoki tahkest toidust, sest nüüd tundub asi juba paranevat. Vähemalt lapse käitumise poolest. Ma ei tea kuidas ma ta sööma ka saan…

Mis on/oli teie lapse lemmik toit?

Beebide õpik: 13 viisi kuidas oma vanemaid igapäevaselt hulluks ajada.

1. Kaka just siis, kui emme on sulle uue mähkme alla pannud. Ja vaata, et sa ikka innukalt riidesse panemise vastu protestiksid. Peksa ja siputa võimalikult palju! Emmele meeldib see väga.

2. Kaka või pissi oma riided täis kõige ebasobivamal ajal. Näiteks siis kui sõidate ühistranspordi või taksoga. Kindlasti hävita oma riided sel ainsal korral, kui emme on unustanud varukomplekti pakkida.

3. Käitu võõraste ees inglina, jättes emmest hullumeelse eide mulje, kes alatult sinu kohta valetab. Kes öösel ei maga? Kes päevade viisi ainult süles vedeleda tahab? Sina küll mitte… Sina oled muster näidis ideaalsest beebist!

4. Purista ja sülita emme puhtale pluusile kogu oma hommikusöök! Milleks siis pesumasinad loodud on?

5. Ära jää mitte mingil juhul magama, kui tunned, et emmel on kiire. Mida kauem sa üleval suudad olla, seda kasulikum see emmele on!

6. Emmed on sellised isendid, kellele pole vaja väga palju und. Nad suudavad funktsioneerida poole vähemaga, kui nad arvavad. Sellepärast tulebki igal öösel vähemalt iga kahe tunni tagant ärgata. Mida järsemalt sa nutma puhked, ja mida kõvemini sa nutad, seda kiiremini liigutab end emme. Meie rekord on ühest toa otsast teise, koos voodist välja hüppamisega, kolm sekundit. Emme haaras mind kohe hingeldades sülle ja muudkui korrutas “Mis juhtus? Mis juhtus kallike? Nägid halba und? Ära karda emme on siin”, ise hoidis teise käega oma suurt ja punast varvast pihus, ning sonis midagi mingist taburetist…

7. Kisu emmet juustest, kõrvarõngastest, pluusist – millest iganes! Mida järsemalt tõmbad, seda parem. Eriti hea on emmet juustest kiskuda, kui ta sinu kõrval õndsas unes vireleb!

8. Emmede lemmik hommikune äratus on ‘käega näkku-jalaga makku’, aga sobib ka ‘varbad ninna’ või ‘katsume kõik emme näos leiduvad õõnsused läbi, ja kui ei leia parajat auku, kuhu oma sõrmed suruda, võid selle vabalt ka ise sinna hammustamise või näpistamise teel tekitada’.

9. Kui sa oled juba natukene suurem, ja suudad ennast veidikenegi liigutada – vaata, et sa elueest end koguaeg igalt poolt alla kukutada üritad. Mida äkitsemalt ja mida kõrgemalt, seda parem. Keera end näiteks järsult diivani serva poole, ning vaata kui kiiresti emme reageerida jõuab. Kui ta ei reageerigi ja laseb sul rahus eneka teha, peaksid sa kaaluma varianti, et emme vajab veidike puhkust… Aga ära seda talle mingil juhul võimalda – harjub veel ära.

10. Kui sa tavaliselt magad 40 minutit, siis on hea emmele vahel teha üllatusi ja magada küigest 10.

11. Nuta igal võimalikul põhjusel, mida suudad välja mõelda. Pluus on ilast märg – nuta. Mähkmes on peerukaka – nuta. Lina on külje all veidike kortsus – nuta. Su varvas on teki alt väljas – nuta. Sul on tunne, et su kapis on koletis – nuta. Su kõrv sügeleb, aga sa ei oska-viitsi seda sügada – nuta!

12. Kui sa oled emme süles/kaisus/juures/temaga ühes toas, vaata toa kõige pimedamess nurka ja naera kõva häälega.

13. Kui emme sind enda pea kohele tõstab, oksenda talle suhu. Tal pole niikuinii aega süüa, seega 2in1.

wpid-dsc_0234.jpg

Siis kui me kodutud olime ja bussijaama taga telkisime

Kui me siiakanti kolisime, polnud meil mitte midagi. Vaid telk, kaks magamiskotti ja paar hilpu. Bussilt maha astudes ei olnud me kindlad selleski, kuhu oma uberiku üles lööme.
Plaan oli, et tuleme siia, päeval avastame uut linna ja otsime korterit, öösel telgime kuskil rannas. Ranna asemel telkisime bussijaama kõrval asuva maja hoovis ja korteri leidmine tundus ka lootusetu juhtum. Lõpuks olime me nii meeleheitel, et käisime tühjade akendega majade kohta uurimas, nende naabritelt. Veits kriipi?

Iga jumala päev sadas vihma. Tihtipeale telk ujus, ja meie olime nagu rotipojad, uppuval Titanicul. Vetsus sai käia 7 – 18.00 bussijaamas ja see maksis 20 senti, muul ajal rannas kuivkäimlas, mis haises nagu….kuivkäimla, mille seinu ehivad uhked sitaga tehtud joonised.
Rahakotile mõjus see elustiil ka väga ”hästi”. Mitu korda päevas sojaletti külastada, hmmm. Juustusaia vahele pandud salat ja grillitud kana, nämm… Aga mingil imekombel võtsim ma paari nädalaga üpriski korralikult alla.
Pesta sai öösel, rannas. Ja kui järgmine päev ujumas käidud sai, siis lekkis mu juustest ikka veel shampooni. Hahah, funny story. Ükskord, kui me end keset ööd salaja ”pesime”, sõitis tanklasse auto, täistuled peal. Ja loomulikult näitasid tuled otse meie peale. Ja me olime…suht paljad. Oi kui tore oli sukelduda jääkülma vette. Mmmmmmm. Kuigi soojemal ööl oli päris omamoodi skinny dippingut harrastada. Hiiglama hea mõte keset linna asuvas jões paljalt ringi sulpsida. Ükskord juhtuski selline tore asi, et mingid romantikud tulid paadisillale ”kuuvalgust nautima” ja meie ei saanud mitu tundi veest välja… oh the awesomness.

Kui me lõpuks endale ‘oma’ pesa saime, hakkasime esimese asjana peasu pesema. Minu ideaalne plaan oli jätta suur kausitäis sokke nädalaks ligunema ja minna maale, ülejäänud asjadele järgi. Ütleme nii, et kui me tagasi tulime siis ma oleksin enne oma vasaku jala ära söönud, kui neid sokke seal pesema hakanud. Seega valasime me selle kausitäie õue, puude alla maha. Ja sinna jäid nad veel nädalaks. Ning siis oli sokke vaja. Ja raha ei olnud. Ja ma pidin ikkagi neid pesema hakkama… Halleluuja. No parem hilja, kui mitte kunagi, eksole? :D

Siis tuli välja, et meie pesas pole elektrit. Ja me istusime veel kaks nädalat nagu neandertallased pimedas koopas. Lõpuks helistasin eesti energiasse ja küsisin, et wtf, kas mind kavatsetaksegi igavese pimedusega õnnistada ja kes pagan hakkab mulle küünlaid transportima. Palun viis kasti. Mulle vastas väga üllatunud neiuke, et ‘aga oihh, teil peaks juba kaks nädalat elekter olema, teil ei olegi wä?’ Ei, muidugi on mul elekter, ma siin niisama oma lõbuks helistan erinevatele firmadele, ning kurdan väljamõeldud muret, et elu põnevaks teha. Joppenpuhh noh.

Kokkuvõttes – mu elu lahedamad nädalad (btb*)

*before the baby

Tehnika vihkab meid?

Märts oli üks üsnagi kole kuu. Meie tehnika jaoks. Ja meie rahakottide jaoks. Esmalt andis otsad mu armas, väike bluetooth hiirekene, siis otsustas mehe telefon, et aitab kah naljast ja tema end enam ei lae. Ning kui mees üritas seda parandada, viskas vapsee pildi tasku, ning ekraanil jooksid vaid värilised kiired, nagu vanasti teleks, kui öösel saated otsa said.
Seejärel läks lõplikult katki läpaka ekraan. See on juba vähemalt kaks aastat pekkis olnud ja pilt oli ees ainult siis, kui ekraani ja klaviatuuri vahel oli pastakas. Hiljem ei aidanud enam see ka, siis tuli sinna vahele vägistada suur patarei. :D :D :D Lõpuks tuli siis suurest väänamisest mõra sisse…oh well, kes küll seda oleks osanud oodata, eksole?
Ning nagu sellest kõigest veel vähe oleks, arvas ka minu telefon, et tal on vägivallast siiber ja tema enam minuga koostööd ei tee. Ning nüüd ei tööta enam ekraani alumine äär, kus on ‘back, home’ jms ”nupud”.
Neljast asjast kolm on katki selle rõõmupalli pärast, kes koguaeg kõike kisub. Ma ei oska kokkugi lugeda mitu korda päevas, ta mul süles olles, laua pealt kogu kraami nahhui saadab.
Vihjeks võin öelda, et tema nimi hakkab ‘A’ tähega ja ta sai täna 6-kuuseks.

Ja tundub, et see ”õnn” jätkub meil ka sel kuul, sest tolmuimeja ei toimi enam nagu vapsee. Esmalt tuli sealt küljest ära mingi julla, mis hoiab tolmukotti paigal ja ma ei suuda seda sinna tagasi panna! No ma ei saa aru kuidaaaaaaaaas. Ja nüüd ta lihtsalt ei ime mitte midagi!!! Eile ma näiteks tõmbasin vaipa karvadest puhtaks nii, et lihtsalt võtsin tolmuimeja toru, vajutasin need karvad välja, mida palja põranda peal kasutama peab, ja sellega kraapisin maast karvu ära! Käsitsi kiskusin karvu sealt harjaste küljest ära ja panin kotti.
Wild guess, aga selles võib süüdi olla see vein, mis ma kunagi sinna peale ajasin. It may, or may not juhtuda siis, kui ma suure paanikaga tube ‘koristasin’. Ühes käes tolmuimja, teises veiniklaas, ning ise ulgusin samal ajal nutta… Või midaigi. Uuuuups?

Käisime ilma nautimas

Täna on üle tüki aja jälle nii-ii mõnus ilm, et viisin kohe koera pikemale jalutuskäigule. Ja kuna ma ka kassi õue lasin, otsustas temagi meiega liituda. Nõnda me siis kolmekesi läksimegi ilma nautima.

Kuna Sämmy on ülim vee armastaja, siis lasin ta veidikeseks sulistama ka. Ta käis ujumaski täitsa ära, aga otsustas üsna kiiresti, et see ikka ei olnud hea mõte ja ronis ruttu välja tagasi.

Vaene Nubluke väsis lõpuks nii ära, et pidime teda ikka tükk aega järgi ootama. Vahepeal isegi kadus parki ära, sest vastu tuli võõras koer. Aga noh, meie Sämmy’iga tegime nii kaua aega parajaks ja mängisime oksaga. Ta on ikka nii tugev! Seisin oksa peal, et ta seda kätte ei saaks, ja ta tõstis mind koos sellega üles…

Nägime ka kevadekuulutajat! Nüüd on tõesti kevad käes…vist…loodetavasti.

IMG_20150405_160340

Kahjuks tuli mõte teha postitus meie jalutuskäigust liiga hilja, ja ma ei taibanud pildistada lilli, ega ka seda ilusat maastikku, mis meil siin on…

Mis teie täna tegite? Kas pühi tähistasite? Kuidas?

Ilusaid pühi!