Annemaia on nüüd juba nädala lisatoitu saanud. Aga tundub, et talle see erilist vaimustust ei valmista, sest suurem osa puristatakse mulle näkku ja mööda kööki laiali. Esimesena andsin talle mõned lusikatäied suvikõrvitsat. Algus tundus paljulubav. Ta sõi vägagi innukalt ja ei ajanud midagi välja. Tundus, et tema oleks rohkemgi soovinud, kui mina anda võisin. Olin täiega sillas, et talle mu suure armastusega tehtud söök maitseb!
Järgmise päeva algus oli sarnane, aga paari ampsu pärast hakkas ta lollitama. Puristas ja sülitas, nagu väike suvikõrvitsa kahur. Veidike ikka jõudis kõhtu ka, aga enamus oli mööda kandikut ja pluusi laiali.
Arvasin siis, et ehk polnud ta lihtsalt nii näljane, aga veidike peale seda sõi ta korraliku lõunasöögi jagu piima.
Sama päeva õhtul muutus ta tujukaks ja nuttis palju rohkem.
Järgmisel hommikul võisin ma seda kõrvitsat juba ise süüa. Tegi ainult nägusid, lollitas, vaatas ringi ja kiskus kardinat. Kui keelasin, siis ainult puristas mulle oma püreed näkku ja naeris. Arvasin, et ehk see on lihtsalt tittede asi. Ega ükski titt ju puhtalt söö. Aga oh ei. Muidu oli ilusti, aga nii kui lusika suu juurde panin hakkas puristama. No jumal temaga. Ega vägisi ka ei saa.
Ja oh sa jumal mis siis trall õhtul lahti läks. Annu punnitas nagu segane ja oli ikka väga kurb. Öösel ei maganud üldse hästi, ärkas tihti ja ei tahtnud enam magama jääda. Keerutas, punnitas, virises ja hädaldas. Vaesekene…
Otsustasin, et järgmisel hommikul teen talle brokolist püreed ja vaatame mis siis saab. Ütlen kohe, et ma ei tea miks just brokoli, ma ei teinud mingit uurimistööd, et kas see oleks nüüd parim teiseks toiduks, või ei.
Aga alguses tundus, et talle maitses see. Sõi isuga, ja eriti ei lollitanudki. Alles lõpus hakkas keerutama ja polnud enam asjast huvitatud. Ju sai siis kõht täis.
Aga järgmisel päeval oli täpselt sama jant jälle. Paar ampsu suure pusimisega suhu, ülejäänu oli mööda kööki laiali.
Ka õhtu oli rahulikum ja gaase ei paistnud enam olevat. Ainus mure oli see, et laps ei maganud enam hästi. Iga öö käis üks pidev jant. Ärkab keset ööd üles ja absoluutselt keeldub uuesti silmi kinni panemast. Ja siis lihtsalt keerutab, möllab, jaurab ja kui ma välja ei tee, hakkab tihkuma. No joppenpuhh küll.
Ka lõunauned läksid täiega pekki. Esimese 40 minutilise une asemel magas tunni, ning teise, pika lõunaune asemel tegi tema 40 minutit. Ja ütleme nii, et see ei sobinud meile kummalegi. Tema oli väsinud ja segaduses, ning mina olin natukene ahastuses, et pidin loobuma oma 2,5 h puhkepausist.
Nii palju siis sellest, et lisatoiduga alustades magab beebi paremini. Sittagi.
Tegin siis järelduse, et ju talle maitseb ainult värskelt tehtud söök. Aga see ei ole ju ka just parim lahendus, et ma hakkan talle iga jumala hommik paari lusikatäit püreed keetma…
Mõtlesin siis, et tutvustan talle uusi asju 3 päeva kaupa. Täna oli siis järg sealmaal, et järgmist toitu tutvustada. Mõtlesin, et teen porgandid ära, sest need hakkasid juba koledaks minema. Aga kui püree oli valmis, ei kõlvanudki see Annule. Mängis jälle kuulipildurit.
Nii palju siis sellest teooriast, et tema sööb isuga ainult värskelt keedetud toitu… Aga vähemalt magas ta täna normaalselt. Ja mingil imekombel jäi ta õhtul nüüd koos issiga magama. Nii, et ma ei tea mis selle tibinaga teha. Porgand peaks ometi maitsema, see on ju magus! Aga ei tuhkagi…
Mingil hetkel andsin talle kurgi pihku ja seda lutsis ta küll isuga, aga ega ainult kurgist ju piisa…
Nüüd tagantjärele mõtlen, et ilmselt oli asi lihtsalt selles, et seedesüsteem sai väikese shoki tahkest toidust, sest nüüd tundub asi juba paranevat. Vähemalt lapse käitumise poolest. Ma ei tea kuidas ma ta sööma ka saan…
Mis on/oli teie lapse lemmik toit?